Boosti all jätab vahele - triggeri, süüte jms jamad

[RFL]

Asi oli rohkem nagu boostis kinni. Kuni 1,2bar töötas normaalselt ja sealt üle hakkas vahele jätma.

[Raceboy]

Asi oli rohkem nagu boostis kinni. Kuni 1,2bar töötas normaalselt ja sealt üle hakkas vahele jätma.

1.2bari kohta on jõudu piisavalt? Kirjeldusest jäi nagu mulje, et ei liigu sellise rõhu kohta hästi.
Vale polaarsuse sümptomid (liiga hilisest süütest tingituna) võivad vabalt mingil x rõhul alles vahelejättude näol välja tulema hakata.

Ma alustaks kõige elementaarsematest asjadest: mõõdaks stroboga kõrgemate pöörete süütenurga paikapidavuse e. võimaliku nn timing drift'i ära, seejärel ossiga pööretesignaali kvaliteedi ja polaarsuse.

Kui need on korras (ja segud ok), hakkaks süütesüsteemi komponente (küünlad, sädevahe, juhtmed, coil-pack, võibolla ka süütevõimendi/IGBT-d) välja vahetama.

[jeff01]

Kõrgemal pöördel vist tekib strobo viivitusest mööda näitamine. Minu odava stroboga näitas 6000 rpm üsna palju mööda kuigi jah süütenurka mis 100% õige oleks pole kusagile kirja ju pandud ja paar kraadi siia-sinna ei ole vist näitaja kui se püsib seadistamisest alates samamoodi.

Mis on triggeri hammaste mõõdud ja ratta läbimõõt ja mis andur peal on?

[Astrona]

Asi oli rohkem nagu boostis kinni. Kuni 1,2bar töötas normaalselt ja sealt üle hakkas vahele jätma.

1.2bari kohta on jõudu piisavalt? Kirjeldusest jäi nagu mulje, et ei liigu sellise rõhu kohta hästi.
Vale polaarsuse sümptomid (liiga hilisest süütest tingituna) võivad vabalt mingil x rõhul alles vahelejättude näol välja tulema hakata.

Ma alustaks kõige elementaarsematest asjadest: mõõdaks stroboga kõrgemate pöörete süütenurga paikapidavuse e. võimaliku nn timing drift'i ära, seejärel ossiga pööretesignaali kvaliteedi ja polaarsuse.

Kui need on korras (ja segud ok), hakkaks süütesüsteemi komponente (küünlad, sädevahe, juhtmed, coil-pack, võibolla ka süütevõimendi/IGBT-d) välja vahetama.

OK uurin seda triggeri asja, aga ei usu et seal peale seadistamist see ümber tõsteti vms. OK üritan kõrgel pöördel kah süütenurga vastavust mõõta.
VR on 2 otsaga boschi pistikuga, mida kogemata valesti ei saa ju panna, või mis.
Nii töötas see masin @1.68bar enne nukkvõllide vahetust ja mehh-tõukurite paigaldust, mille käigus käis ka mootor maas.

~355lbs @ 268KPa peaks andma 298lbs @ 225KPa. Minu hallil masinal oli samas dünos ~254KPa'ga 333lbs, mis teisenduks kah 295lbs @ 1.25bar. Ja liguri juures oli hallil 350Nm@215KPa mootorist (suva seadega), mis teeks 250lbs @ 225kpa dynomaxi-ühikutes.
Aga antud hetkel ilma vahele jätmata oli ~200lbs @225kpa vms. Ühesõnaga praegu pole kindlasti ok.

Jah, kuni 1.2barini töötab rahuldavalt (mitte hästi) ja siis jätab vahele. RFL viitas sellele, et boost toob kala esile. Suurema boostiga kui 1.25bar tuleb kala ka 6200 peal. Pole proovinud, aga 1.7bariga tuleks vast kala iseloomu järgi oletades juba 4600rpm peal.

Hiline süüde võib ka vahele jätmisi esile tuua - nõus. Boosti all on kms'is praegu juba mingi 4-5kraadi hilisem graafik kui mu teise nissani custom ajus, ka seal võib natuke peidus olla. Ja kui nüüd trigger vastasfaasis, siis peab õnnelik olema, et klapid sulanud pole.... Noh ja ei tea ka veel mis asendis need uued nukid on.

Kõrgemal pöördel vist tekib strobo viivitusest mööda näitamine. Minu odava stroboga näitas 6000 rpm üsna palju mööda kuigi jah süütenurka mis 100% õige oleks pole kusagile kirja ju pandud ja paar kraadi siia-sinna ei ole vist näitaja kui se püsib seadistamisest alates samamoodi.

Mis on triggeri hammaste mõõdud ja ratta läbimõõt ja mis andur peal on?

Hea oleks kui strobo ja aju näitavad samasid numbreid, isegi kui see on reaalsusest 1-2kraadi metsas.

[Miq]

pildi pealt tundub nagu vändaandur ei vaataks otse ratta tsentrisse. või see lihtaslt paisab nii?

[mulk]

Anduri kinnitus tundub ka väga nõrguke.
Kui seda käega surudes suudad läbi painutada, siis tõenäoliselt on probleeme ka mootori töötades.

[Astrona]

Anduri kinnitus tundub ka väga nõrguke.
Kui seda käega surudes suudad läbi painutada, siis tõenäoliselt on probleeme ka mootori töötades.

pildi pealt tundub nagu vändaandur ei vaataks otse ratta tsentrisse. või see lihtaslt paisab nii?

Sry, see on 3a vana pilt. Enne tõrkuma hakkamist tehti anduri kinnitus jäigaks - seepärast süüte baasnurka kahtlustasingi. Pildil oleva kinnitusega olevat suurel kiirusel üldse vastu tõmmanud vms.

* Panin mootorile korraliku jämeda massi, ja süütepoolist otse plokikaande 15cm.
* Ühendasin detoklapid taha. Ja panin "copy-paste" oma teise nissani (jk laki dünos gt28'le fine-tunetud) süütegraafiku. Siin pildil on näha palju süüde muutus (põhiliselt varasemaks).

* Vaakum kõrgel pöördel 2-6ˇ hilisemaks
* Kruis 0-2ˇ varasemaks
* Vastutuult-kruis 1-3ˇ hilisemaks
* 0-boost üle pöörete 0-2ˇ hilisemaks (graafikul rohelised punktid)
* Spool-up 6-11ˇ varasemaks <4000rpm
* Spool-up rõhud kuni 1.25bar >4000RPM 4-5ˇ varasemaks
* Suuremad rõhud 2-4ˇ varasemaks
* need 12-14ˇvarasemaks < 3000rpm on >1.4bar ehk seda ala ei läbitagi.
Ütleks nii, et tunne on teine. Ühe ...150kmh Drag-mode'iga tõmbe tegin, aga gtech arvas 0.05sek peal et sõit on läbi, kui mängisin gaasiga, et pidamist võita. Aga mis põhiline, kala pole kadunud. 3. käigu piirab ära kui tahho 7k peal. Väike fun-faktor kah - Klapid peas (müra ja tõmbe suhe on parem ) 4. käik sees 100kmh peal spoolib mõnusalt, mõne sekundiga on 150sees, aga spool kasvab kiiremini kui kiirus, ehk 160kmh pealt max tõmme, ja mitte väike ja +30kmh (2-3sek) on veel käiku alles - paras möödasõidu lõpetamiseks :P (aga 180kmh pealt tuleks kala sisse ja tõmbaks natuke maa peale tagasi).
Tähelepanek - spidokas hüpleb kui sõita isegi ühtlase kiirusega 4000rpm peal 4 või 5. käik auklikul maanteel.

* küünlavahed panin just 0.6mm, aga nagu kiuste hakkas sadama ja ei saandki proovida, rsk.
Tähelepanek - 3. ja 4. küünal tundusid natuke tahmasemad kui 1. ja 2. Vihmaga tõmbas küünla aukudesse skoobist korralikult vett ja hakkas vahepeal igast asendist läbi lööma. Süüte kohapealt tundus, et tühikäigul tuleb säde "massi-krõnksu" otsa ja koormuse all täpselt "massi-krõnksu" põlve pihta. Selle "massi-krõnksu" peale-põlve ots oli ilusti pruun - ülejäänd saba oli must nagu ka rõngas, aga noh garaazi juurde sõit oli kah paras joristamine.

* jälgisin pinget sõidu pealt hoiab 14.0V kuni 3-4k'st alates hakkas kiirelt kõikuma 13.8-14V (kõrgemal pöördel ei kontrollinud) - vaatasin kapoti alla geneka kondekas on üldse puudu. Mõtlen, et paneks neid kondekaid sinna rohkem ühe coilpack'i toitele, ühe aju toitele, ühe genekale. Mis mõõtu konde peaks ostma Akus ajuni on ikka suht pikk maa - ~0.6m starterini, sealt vana juhtmega ~0.9m releedeni, sealt ajju ~1.2m. Süütepool saab küll 1m suht jämeda juhtmega toite otse akult, aga midagi seal ikka kõigub. Kui kala enam pole, küll siis jõuab neid üleliigseid juhtmeid ja kondekaid ära mukkida, kui viitsimist jagub.

[Mihkel]

Noh siiani kõige "ägedamat " VR kinnitust nägin ma Aarne Fiat-il, mille kogemata pahaaimamatult ära painutasin.
0.80mm lehtkaliibriga, mitte näpuga
Ja probleem oli käes, miks mootor tegelikult isegi piiraja RPM-ini ei jõudnud.
Enne ei märganud seda keegi, kuna piiraja numbri ja tegeliku pööretepiiraja vahe oli vaid mõnisada RPM.

Nii et katsu käega, kas see kronsa on korralikult tugev.
Pildilt samas tundub mulle, et ehk ei ole päris sült.
Endal ka suht sarnane kronsa mingi ~3mm ehitusmetallist.

[Raceboy]

Kas ECU massid ei jooksegi otse mootori plokist/kaanest ajusse? Kui ei, siis tee seda koheselt.

[Astrona]

Elfa's on mingid kondekad 15000uF 25V 105C 45EEK
http://www.elfaelektroonika.ee/cgi-bin/ ... nr=400-443#

Noh siiani kõige "ägedamat " VR kinnitust nägin ma Aarne Fiat-il, mille kogemata pahaaimamatult ära painutasin.
0.80mm lehtkaliibriga, mitte näpuga

ha-ha-ha. Aga antud kronsa tehti tugevaks - keevitati risti kah toed; selleks üldse baasnurka üle kontrollima hakkasingi.

Kas ECU massid ei jooksegi otse mootori plokist/kaanest ajusse? Kui ei, siis tee seda koheselt.

Pole ECU-juhtmestikku lahti kraapinud ja selle pilguga veel vaadanud. Aga oli vist küll otse SL-kollesse. Pooli mass (ajujuhtmestikust) läks pooli juurest ka häkituna 20cm'ga kerre ja sealt 20cm kaande. Ja see peaks (võiks) olema ühendatud ka üldise aju massiga.

Variant on ka, et klapivedrud on nõrgad (uurin eelmiselt omanikult järgi mis seal vahel on). Stetokatega oli kuulda et 4-5K juures läks nagu tõukuri kolin valjemaks.

[Astrona]

* Küünlavahede 0.6 peale tegemine ei muutnud midagi tuntavat. Sellest võiks järeldada, et süütesüsteemi "täitevmehhanism" otseselt nõrk pole. Rõhku tuleks panna vea otsimisel trigger -> aju -> süüte signaal.
* Vaatasin ka pinget kohapeal paarutades... Hoidis 13.8V. Kui järsult vajutada, siis isegi madalal kiirusel lõi kohe hetkeks 13.5V peale. Kui hoida lihtsalt 7K siis on kah 13.5V. Pinge kukkumine pole küll suur, aga see peaks otseselt olema seotud pihustite lahti olemisajaga ehk voolu tarbimisega. Samas peale pihustite vahetust kõik veel töötas. Aku klemmide peal oli igas asendis suht täpselt 13.8V ja ka sigarisüütajas OK, mis tuleb süüte luku pealt 1. asendist nagu ka lisakellad jms.
* gtech pani jälle kiirenduse pealt pange, kuigi sigarisüütaja pinge 1sek intervalliga ei kõikunud. 1 variant on, et pinge kõigub kõrgel sagedusel vms.
* Spidokas hüples 2käik 40kmh peal korralikult, ja kui armatuurile rusikaga lüüa, siis hüpleb kah, samal ajal aga mootor töötab ilusti, ja selles ei pruugi teine kala olla. Kuskil on mingi ühendus lihtsalt nõrk.
* Aju diagnostika jms ei tööta põhimõtteliselt, kuigi menüüs on valikud jms olemas. Küsib ka parooli, ja ei kisa, et vale on.
* Et asi huvitavam oleks, on autos ka originaal aju alles, tagaratta koopa peale paigutatult. Ei kujuta ette, mis tolle point üldse on, tal juhtmeid küll vähem kui muidu, aga isegi armatuuris spido ja tacho peaks ilma ajuta töötama.

Peaks...
* jätma läpaka järgmine kord kõrvale ja vaatama, kas aju programmil on comm-erroreid (neid ta vähemalt loendab), et teada saada, kas ta resetti teeb.
* kraapima aju juhtmestiku lahti ja jätma triggeri ning süüte signaali eraldi välja.
* logima ka pinget, triggeri-signaali ja süüte-signaali ossi vms'ga.
Dünos tuli nagu tagant mäletamist mööda must kui masin oli "kala-piirkonnas", ehk trigger võiks nagu olla, aga süütesignaal tuleks esimesena üle mõõta.

Mis on VR anduri normaalne vahe rattaga Võibolla jääb täpselt nii kaugele, et suuremal koormusel lööb pihustite müra signaalist üle.

[Mihkel]

~0.75mm on tavaline vahe VR anduri ja ratta vahel.
MS-i ja Boschi sensoriga osad vennad kasutavad ka 3mm vahet, et trigger korralikult lugema saada.
Aga kallitel ajudel ei tohiks see küll probleem olla, kuna selle eest sa ju maksadki, et ise aretama ei peaks asju.

[Raceboy]

VR sensoriga tegelikult pöörete kasvades vajadus väikese vahe järgi kahaneb kuna VR sensori tekitatud signaali amplituud suureneb pööretega.

[mart154]

Irw...

Loen ja imestan...

Ma alustaks sellest et viskaks kogu selle gay-porno-aju-juhtmestiku koos originaalaju ja muu pasaga hästi kaugele.

Teeks korraliku juhtmestiku ja siis vaataks alles edasi.

[jeff01]

igasugu pakkumisi juba tulnud aga niisama igaks juhuks küsin kas klapivedrude seis muutus kuidagi meh nookuritele tehes? st et jäid nad suuremasse või väiksemasse eelpingesse vms? Ehk ei jõua klapid sulguda? või äkki klapivahe liialt väike ja suurel pöördel lööb paremini välja kui mootor kuum?