Väike turbo imeb kompressori poolelt läbi suure turbo ja kui suur turbo saab rõhu üles, siis hakkab ühesuunaklapi kaudu väikse turbo kompressori poolest mööda puhuma. WG-d on kõik turbiini poolel. Väike turbo on geomeetriaga, kuni väikse turbo max boostini stabiliseerib geomeetria boosti ja vasturõhku, kui väike turbo on oma lae saavutanud ja geomeetria täiesti lahti, siis edasi hakkavad kaks dubleeritud wg-d avanema ja lasevad heitgaasid väikse turbo turbiinist mööda suure turbo turbiini. Ehk siis gaas põhjas max boosti ajal jooksevad gaasid läbi avatud väikse turbo turbiini ja paralleelselt veel läbi kahe 60mm wg. Kolmas wg on suure turbo all, reguleerib lõpprõhku, see pisikese turbo tsüklit ei mõjuta.Siller kirjutas:Kuidas siis antud biturbo kompoti ülesehitus on, kui küsida tohib?
Väike turbo puhub kompressori poolelt suurele ette ja kui väike turbo oma soovitud rõhu saavutab siis WG avaneb ja kõik gaasid suunatakse suurele turbole?
Kolm WG on siis vajalikud Suure turbo rõhu reguleerimiseks, väikese turbo rõhu reguleerimiseks ning väikese ja suure turbo "ülemineku" reguleerimiseks?
Eelmise aasta parim single HX52-ga oli 12.9 191kmh ja üle-eelmisel HX40-ga 12.7 192kmh. Huvitav on see, et aeg on enamvähem samasse auku, aga kahe turboga on hoopis lõppkiirust juurde tulnud mis on minu jaoks natuke üllatav. Ise arvasin, et peaks tulema parandus ajas ja lõppkiirus jääb samaks või ehk isegi väheneb kuna kollektor ei voola lõpus enam nii hästi, aga reaalselt on hoopis vastupidi. Teiseks on sel aastal jälle 7.5mm elemendid kuna eelmise aasta 8mm pumba lagin oli ebareaalne.
Proovisin keerata siit ja sealt, aga natuke jäi ikka 200-st puudu, üle 3.5 bari enam jõulisa ei tulnud. Positiivne oli see, et tehnika kestis ja lõpus sõitsin 5x praktiliselt järjest otse starti tagasi ja ei kuumenenud üle ega polnud muid probleeme. Auto kaalub miljon ja ei taha plekini puhtaks ka rookida kuna auto igakord rahvast täis, seega aega eriti ei punni, aga 200kmh võiks küll ära tulla. WG-de juhtimine tuleb natuke paremaks teha ja kergelt veel sättida ning lõpulaksul plaanis uuesti peal olla.Viimasel sõidul oli suitsu tõesti kõvasti vähem. Lõpukiiruse kohapealt ütleb minu loogika, et kas jõudu suurendada jõi kaalu vähendada. Esimest natuke keerulisem teostada.erxx kirjutas:Selle aasta tulemused siis Speedestil läbi paksu tossu 12.8 199.7 kmh ja vahelaksul 12.6 197.9 kmh, napilt jäi 200 kmh piir ületamata.
Vahelaks oli lahe üritus kuna autosid oli maruvähe ja isiklikult sain sõita 11 korda, pea pooled korrad suri mootor poole maa peal välja kuna mingi softi viga oli, aga lõpuks sai ilusti jooksma ja max boost oli 4.01 bar.
Vahelaksust üks video ka:
https://youtu.be/TSZp9sUD_TM" onclick="window.open(this.href);return false;
Olgem ausad, 600hj diisli mõistes on see viimane video nagu euro6, stardis saaks musta veel vähemaks, aga siis kaob nagu asja ilu päris ära.JLKK kirjutas:Viimasel sõidul oli suitsu tõesti kõvasti vähem. Lõpukiiruse kohapealt ütleb minu loogika, et kas jõudu suurendada jõi kaalu vähendada. Esimest natuke keerulisem teostada.erxx kirjutas:Selle aasta tulemused siis Speedestil läbi paksu tossu 12.8 199.7 kmh ja vahelaksul 12.6 197.9 kmh, napilt jäi 200 kmh piir ületamata.
Vahelaks oli lahe üritus kuna autosid oli maruvähe ja isiklikult sain sõita 11 korda, pea pooled korrad suri mootor poole maa peal välja kuna mingi softi viga oli, aga lõpuks sai ilusti jooksma ja max boost oli 4.01 bar.
Vahelaksust üks video ka:
https://youtu.be/TSZp9sUD_TM" onclick="window.open(this.href);return false;
Suvaline chipitud tds tahmab rohkem.Mingeid numbreid ma küll öelda ei oska, vanakooli tehnika puhul pole see oluline.ivohi kirjutas:Mis seguga sa max boosti alas sõidad?
Millisest materjalist ühesuunaklapp on valmistatud? Oma tds-il valmistasin selle hokilittrist. Viimane sai treitud koonusesse ning tööpinnaks jäi alumiiniumtorust pressitud trompet.erxx kirjutas:.. ja kui suur turbo saab rõhu üles, siis hakkab ühesuunaklapi kaudu väikse turbo kompressori poolest mööda puhuma.
Kuna tulenevalt turbode asetusest pidi mul klapp avanema allapoole, siis gravitatsiooniga sulguvad variandid jäid ära, lasin treialil teha umbkaudsete mõõtude järgi säärega klapi. Üsna suur jurakas sai ja avanenud klapi ning pesa vahelise pilu ristlõikepindala on arvutuslikult suurem kui toru enda ristlõikepindala, pluss osa õhku käib nagunii pisikesest turbost ka vabavoolamisega läbi ja tundub et toimib. Korpuse osa oleks võinud muidugi sujuvama ja ümarama teha, aga hetkel sai selline.Moss kirjutas:Siin on yhe isetehtud möödavooluklapi pildid
http://forum.savarturbo.se/viewtopic.ph ... 9&start=30" onclick="window.open(this.href);return false;
Diislil tehakse jõudu küttega, õhku on vaja selleks, et saaks kütet rohkem anda. Mitte küll sõna-sõnalt aga idee.ivohi kirjutas:Lihtsalt huvipärast jah, et kui lahja see segu juba võib olla kui 0,5bari praktiliselt võitu ei andnud.
ET Streedid on tänavalegaalsed ja jäigema küljeseinaga kui dragi slikid ning auto nendega ei uju. Tagaveolistele soovitan soojalterxx kirjutas: ...aga sellega seoses tekkis uus probleem - stardist ikka minema ei saa kuna kerib kohe tühja ja peab gaasi järgi laskma.
