TurboClub

martmann kirjutas:kas pikiasetsevale r6(430hj/610nm) mootorile uut summutit tehes peaks panema ka suka?
tänan

ikka !!!

plaan talveks mootor välja võtta, küsimus, et kust saaks nö. engine standi? (mootoripink eesti keeles?) kas üldse on mõtet asja pingi peale panna või sobib aluseks ka suvaline puidust meisterdis? mootoriks vana hea CA18DET, sellega peaks paljud tuttavad olema...

Mootorit mõistad ehitada aga pukki ei suuda ehitada(omahinne 25 euri kui ise teed)?

Tekkis siin vaidlus.

Mis on "järsema" ja "tehaseseades" nukkvõlli miinused ja plussid?

Öeldi, et järsema nukaga mootor käib samamoodi "ühtlaselt", kuna klapp on kauem avatud ning seega läheb ka rohkem õhku mootorisse.
Minu loogika järgi, on tühikäigul mootor siis kütususe ja õhuga "üle uputatud", kuna klapp ju rohkem avatud.
Keegi mainis ka nii, et tühikäigu "ühtlus" oleneb ka hoorattast. (Ma arvan, et see küll ju minimaalselt mõjutab seda?)

Miks hakkab mootor ebaühtlasemalt siis käima?
Ma saan aru niimoodi, et "järsema" nukaga mootor ei saagi käia madalal pöördel hästi, kuna tõus ju järsk ning madalal pöördel pole vaja, et klapp niipalju avatud oleks.

Nagu öeldud, vaidluses selgub tõde.

Tühikäigu peaks hõredaks ajama see, kui sisse- ja väljalaske ülekate suur on. Selline seade töötab kõrgematel pööretel paremini, kuna laseb silindrit paremini seguga täita. Madalatel aga lükkab üles liikuv kolb segu osaliselt sisselaskekollesse tagasi, kuna pole peale liikuva gaasi inertsi, mis seda takistaks.
Aga nukkadel on mitmeid erinevaid omadusi, mis võivad kõik erineda. Sisse- ja väljalaske ülekate, klapi tõus, tõusu kiirus, avamis- ja sulgumisnurga vahe e. mitme nurgakraadi jooksul klapp avatud on. Veel avanemis- ja sulgumishetk kraadides kolvi suhtes jne. Kõik mõjutab.

Hooratas mõjutab ikka tühikäigu ühtlust, eriti, kui tühikäik ei ole ideaalselt seades. (Raske) hooratas veab kõik töötaktid kokku nii, et raske on tunda, millal ühes või teises silindris segu süüdati. Kergema hoorattaga, eriti, kui süütenurk või segu väheke ebatäpne, on iga kolvi tõuge tühikäigul tunda/kuulda.
Samas on kohata ka väga kergeks aetud hoorattaga mootoreid, mille tühikäik on ideaalne. Ilmselt on kerge hooratas + tühikäigule ebasobiv nukkvõll kõige halvem kombo.

taxu: sa kirjeldasid, miks täiteaste langeb. Aga küsimus oli pigem, miks VE langedes mootor ebaühtlasemalt käib?

Lisaks eelmainitule, jõuab suure ülekatte puhul madalal kiirusel (peale soovitud vaakumpulsi) väljalaskest sisselaskesse ka rõhupulss. Kõige tulemusena tõsueb sisselaske "vaakum" pea olematuks - õhk liigub "karbussis" põhimõtteliselt edasi-tagasi.

Põhiprobleem on minuarust see, et enamasti kaasneb karmima nukiga ka ebatäpsem tühikäigu seadistus. Karmim nukk on ka nõudlikum kollektorite kujude jms suhtes.
MAP-baasil on pea võimatu karmi nukiga tühikäiku seadistada, kuna sisselaske rõhu kõrgem näit ei tähenda automaatselt et seal ka nüüd rohkem hapnikku on, vaid osaliselt tekitas sinna rõhu ka tagasi tulnud väljalaskegaas.
Mootorist kaugel, teisel pool turbo asuva MAF'iga võiks teoorias olla lihtsam.
Mõeldes edasi - kui silindrisse jõuab 30KPa tava-segu asemel 80KPa, milles heitgaaside hulk on tavapärase 20% (?) asemel näiteks 75%. Siis isegi kui hapnikule on suudetud õige kogus kütust lisaks panna, ei pruugi see segu eriti kergelt süttida, kuna hapniku ja kütuse molekulid on üksteisest suht kaugel jne. Kuna segus on õiget manti hõredalt ja põlemine tahad toimuda aegalselt, tuleks see varem süüdata, aga varem, kui kolb veel madalamal, on segu veelgi hõredam - ja madala täiteastega langenud effektiivsus langeb veelgi. Selle peale mõned paugud jäävad olemata ja enamus paugud on ebastabiilsed, nõrgad mitte täielikud põlemised. Mis omakorda põhjustab rohkem kütust väljalaskes, mis võib seal plahvatada valel ajal, ja asja veelgi keerulisemaks ajada. Selle peale tuleks keerata tühikäigule õhku juurde, et mootori ringi ajamiseks vajaminev moment ikkagi arendada. Sellega õige-segu osakaal ka kasvab. Ja nüüd kui lõpuks mõni pütt ikka korralikult kogemata süttib, ja tugeva töötakti teeb, siis ongi mootor ebaühtlane.
Kunagi nägin hullu vaeva 316 kraadi nuka seadistamisega, aga lõpuks põmpsus 850RPM peal nagu "vana mees" - münti mootori peal muidugi püsti enam seisama ei saanud panna.
Eriti karmidel käib silindris 1 pauk per 4 pööret, ja keegi ei kurda.

Mis teha kui väntvõlli (rihmaratas?) ei taha otsast tulla? Proovisin nii kuumutades ja koputades, tõmmitsaid selliseid pole mis vahele mahuksid..

See on tüüp-keiss.
Tavaliselt tagajärg on lõhutud rihmahammakas ja õlipump, kui heebleid ja haamreid eemale ei hoia.
Eks ürita auk sisse puurida, keermestada ja siis saab suuremate tõmmitsatega.
Kui sellest õlipumba alumiinium serva ära lõikaksid, ehk siis mahuks ka tõmmitsad.

Astrona kirjutas:See on tüüp-keiss.
Tavaliselt tagajärg on lõhutud rihmahammakas ja õlipump, kui heebleid ja haamreid eemale ei hoia.
Eks ürita auk sisse puurida, keermestada ja siis saab suuremate tõmmitsatega.
Kui sellest õlipumba alumiinium serva ära lõikaksid, ehk siis mahuks ka tõmmitsad.

Kui puurimis tee valida, siis tuleb kindlasti ka uus rihmahammakas sebida?
Tänud

Kuskilt sai nähtud-loetud et hr Kuul (?) teeb custom kaanetihendeid? Või kas keegi oskab öelda kas Eestimaal leidub veel selliseid osavnäppe. Mind ei huvita eriti paksus, just silindri läbimõõt.
Kui see küsimus siia ei sobi, siis kustutage ära või tõstke ümber.

Palu kirjutas:Kui puurimis tee valida, siis tuleb kindlasti ka uus rihmahammakas sebida?
Tänud

Et kardad tasakaalu pärast? See nii vända-tsentris, et ma ei pablaks, aga no puuri siis auke juurde kuni ta tasakaalu saad võibolla ongi mitme auguga lihtsam tõmmata ja järgmine kord kah siis juba augud olemas.

Kui puurida, siis näiteks kaks 5mm auku kummagile poole tsentrit ja lõigata M6 keermed sisse. Võimalik et rohkem pole vajagi, kui keerad sealt poldid läbi vastu plokki ja hakkad pingutama. Sama süsteemiga käivad näiteks pidurikettad rummult maha. Vajadusel võid ka ju 4 polti panna, kui tõesti ei tule. Kodustes tingimustes on sealt järgmine variant ilmselt relakas. Ise olen silladetaile küllalt tükkideks lõiganud. Seda võib muidugi teha juppidega, mis niikuinii vahetusse lähevad.

Palu kirjutas:Mis teha kui väntvõlli (rihmaratas?) ei taha otsast tulla? Proovisin nii kuumutades ja koputades, tõmmitsaid selliseid pole mis vahele mahuksid..

endal oli just sama probleem, aga on täitsa olemas sellised tõmmitsad nagu selgus!
ehitus väga lihtne ja poleks probleemi järgigi teha sellist!
sai laenatud kuskilt teenindusest.