TurboClub

Isiklikult ei hakkaks ilmselt väga kaalumagi ideed kasutada keevitataud kaant sellise boostiga mootoril.
Saaks aru kui tegu oleks M-i mootoriga, kus kaas on kullahinnaga aga laiatarbekaubal on ilmselt lihtsam uus korralik kaas otsida
ja vana mõnele NA mootorile soodsalt maha müüa.

Mõnda aega pole auto juures eriti tegevust toimund, kuid nüüd on kaas olemas ja sai tehtud ka ettevalmistusi paigaldamiseks.
Muuhulgas otsustasin kolvirõngaid vedelikuga kontrollida ja tuli välja, et nr1 silinder tühjeneb teistest oluliselt kiiremini.
Korduvkatsed andsid kinnitust, et mingi jama sellega on ja kolb tuleb välja võtta.
Vaatepilt ei olnud just rõõmustav:



Kas peale detonatsiooni on veel mingisugust nähtust, mis võis seda põhjustada?
Siiani pole kõrvaga veel kuulda olnud, et midagi detonatsioonisarnast mootorist kostaks.
Kui kaanes põlemiskambreid uurida, siis esimese silindri oma tundub ülejäänutest veidi heledam olevat.

See on siiski detonatsioon.

Kui lisaks seesama silinder seest heledam oli, pole kahtlustki.

Kui ühes silindris veidi detoneerib, ei pruugi seda kõrvaga kuulda olla.

Õnneks on neid kolbe vist vähemalt saada vabalt?

M50-le on üldiselt igasugu juppe vabalt saada, ei tohiks ka kolbidega probleemi olla.

Natuke imestan, et õrnast detonatsioonist niisugune tagajärg. Eelmist lada projekti sai mitmeid kordi valjult detoneerima lastud, kuid midagi täheldatavat sellest ei juhtunud. Samas bemmi parem müraisolatsioon ka mingilmääral summutab teravad helid.

Kusjuures mootoril on isegi detonatsiooni andurid olemas, mis on ka vems'i külge ühendatud, kuid laiskusest ei ole viitsinud nende kasutusele võtmist uurida.
Üle keskmise laaderõhuga tänavaautol, mis igasugusteste suvaliste tanklate kütust põletab, oleks toimiv deto andur üsnagi kasulik. Tagantjärgi tarkus.

M50 omasid on kasutatud küll vemsiga. Tänavaautol paha ei tee, eriti kui süüde suht maksimumi lähedale tavalise 98-ga häälestatud on ja vahel võib saada kehvema detonatsioonikindlusega kütust.

ivar kirjutas:Natuke imestan, et õrnast detonatsioonist niisugune tagajärg. Eelmist lada projekti sai mitmeid kordi valjult detoneerima lastud, kuid midagi täheldatavat sellest ei juhtunud. Samas bemmi parem müraisolatsioon ka mingilmääral summutab teravad helid.

See polegi suur detonatsioon, mis kolvil nõrga koha on üles leidnud.
Vat sul segu oli vast ikka paigas, ja rikka seguga naljalt detonatsiooni ei kuule, kui 3" sumpa peksab vastu kõrvu.
Ladal oli arvatavasti sul segu lahja - seega oli deto hästi kuulda, ja ka 30x vähem kütust silindris, ja müra vaiksem, kui ta detoneeris.

No olgu detonatsioon nõrk või mitte, mootori detailid ei kannata seda sellegipoolest välja. Kannatab korra, paar, aga lõpuks läheb ka kõige tugevam omadega läbi. Detonatsioon on plahvatus vs põlemine, mis tavaliselt silindris toimub ja on u. 300 korda suurema jõuga, lisaks kordades kõrgem temperatuur.

Ma bemmidest eriti ei tea, aga kas saan õigest aru, et see on vabalthingava stock kolb?

Peale detonatsiooni nägi antud kolb ka korralikku "kontrollitud rõhku" isegi heas seades mingi 50-60bar vms. Kui süüde mingis olukorras liiga varajane, siis kohe ei pruugi detonatsiooni ju tekkida (hea kütus, põlemiskamber jne) - seega on "torque limited advance" vms ehk power isegi langeb liiga varase süüte tõttu, aga tipp-rõhk tõuseb silindris iga vale kraadiga korralikult.

Siin näidatakse kuidas kuuldav-deto tekib alles 16 kraadi peale optimaalset süütenurka.
http://www.youtube.com/watch?v=V6B2kQ54 ... r_embedded

Piisab, kui aju ei keera süüdet kogu süsteemi kuumenemisele vastavalt hilisemaks, ja rõhud tõusevad.

See katse tehti ju vabalthingava mootoriga, mille MBT-d ei saagi tunde järgi leida.

Kuidas teha vahet lihtsalt nõrkusest purunenud rõngastevahel ja detonatsioonist purunenud rõngastevahel?

Mihkel, 99,999% juhtudest muidu korras ja normi piires mõõtudes (rõnga pesa ja rõnga vaheline lõtk, kolvi ja silindri seina vaheline lõtk) kolvid lihtsalt nõrkusest ei purune, eriti nii nagu Ivari auto omal.

Ja pealegi, tegelikult saab ka turboautol üle MBT süüdet seada, enne kui detonatsioon tekkima hakkab. Lihtsalt enamasti pole see tavalise 95/98-ga võimalik, kui rõhk ikka normaalne on

Mihkel kirjutas:See katse tehti ju vabalthingava mootoriga, mille MBT-d ei saagi tunde järgi leida.

Kuidas teha vahet lihtsalt nõrkusest purunenud rõngastevahel ja detonatsioonist purunenud rõngastevahel?

Mihkel esitas väga hea küsimuse. Ka minu autol ei olnud kordagi kõrvaga kuuldavat detonatsiooni, aga kolb läks rõngaste vahelt pooleks.

Sama moodi on ka Marko Subaru kolvidega.

Aga lubage kahelda, et vast ~15 mootorit Eestis, mis kõik sama veaga ja pooled tehaseseadega on deto pärast laiali läinud.
Mitte tehaseseades mootoreid seadistanud eri inimesed.

Subarutel enamustel küll teise ja kolmanda rõnga vahelt puruks läinud.

Kas mitte herr Astrona sulanud kolbidel rõngavahed terved polnud?

Mihkel kirjutas:Kas mitte herr Astrona sulanud kolbidel rõngavahed terved polnud?

Mul jah rõngaste juurest terve isegi peale seda kui sinna auk sulas. Wiseco kolvid on natuke tugevam kah. See, et murdumise põhjustas siin detonatsioon, ei ütle veel, et kolb nõrk polnud - mingis koguses võiks ikka kannatada ka detonatsiooni, ega aftermarket kolbe naljapärast osteta. CA mootoritel std kolvid hakkavad ka ilma detonatsioonita 400hj peal katki minema - tihti peale aga juba 250hj peal, kuid siis juba kerge deto abiga. Wisecod peaks 2-3x rohkem kannatama.

Natuke uurisin vahepeal kolviteemat.
Corky Bell kirjutab, et korralikul turbokolvil peakski just rõngaste vaheline osa (ringland) jäme ja tugev olema, kuna sinna koputab detonatsioon kõige tugevamalt.
PPF foorumis räägitakse, et ringland crack pidavat tavaline asi olema valatud kolbide puhul. Mujalt bmw foorumitest leidus ka mõningaid näiteid.
Ilmselt siis ongi nii, et antud juhul originaalkolvid on rõngaste vahelt nõrgad ja kahjustus võib tulla juba väiksest detonatsioonist.

Edasise tegevuse variandid (st. odavad lahendused):
1. Katkise kolvi asemele samasugune ja leppida olukorraga, et piir on käes ja kestvuse huvides tuleks rõhku maha keerata.
2. Non-vanos M50 kolvid on kõrgemad, raskemad ja 5mm suurema compression height-ga. Sobivad äkki paremini ülelaadimisega?
Pildi leiab siit.
3. Mardo teemast käis läbi ka 83.955 läbimõõduga kolb. See peaks olema uuema tüübi topeltvanosega mootorist (M52TU), mis kasutab alumiiniumplokis terashülsse.
Mul ei ole hülsside täpseid mõõte õnnestunud leida, aga kui arvestada, et M50 kolvi mõõt on 83.98 ja silindrite mõõdud on samad, siis ehk viitab suurem lõtk erinevusele kolvi materjalis? (sepiskolvid teatavasti on suurema paisumispiluga)

Sinu viidatud kolvid on tõesti sobivamad ülelaadimise jaoks, kuna pea on juba oluliselt toekam.

Mõõda või lase mõõta hülsside täpsed mõõdud, nii on asi selgem.
Kas kuskil foorumites vihjeid pole selle kolvi sepistatuse kohta?