TurboClub

Turbomootoritel kehtib see kuldne reegel, et mida väiksem vastusurve, seda parem. Vabalthingavate kohta ei oska õelda.

Seda vastusurve juttu vabalthingava mootori puhul olen samamoodi küsiklt kuulnud, nagu ka seda, et turbomootoril ei ole see oluline.
Turbomootori puhul on see iseenesest loogiline, kuid olen ka kuulnud kunagi mingit sellist juttu, et kui vastusurvet ei ole, siis mõjub kuidagi turbo võllile kehvasti. Seda nagu aga ei usu isegi väga.
Kas vabalthingava puhul ei või see aga kinni olla häälestuses? Kord on oluline ja kord ei ole.
Samas ei oskaks ma ka vastu vaielda, miks see oluline peaks olema:D

arx

arxman kirjutas:Seda vastusurve juttu vabalthingava mootori puhul olen samamoodi küsiklt kuulnud, nagu ka seda, et turbomootoril ei ole see oluline.
Turbomootori puhul on see iseenesest loogiline, kuid olen ka kuulnud kunagi mingit sellist juttu, et kui vastusurvet ei ole, siis mõjub kuidagi turbo võllile kehvasti. Seda nagu aga ei usu isegi väga.
Kas vabalthingava puhul ei või see aga kinni olla häälestuses? Kord on oluline ja kord ei ole.
Samas ei oskaks ma ka vastu vaielda, miks see oluline peaks olema:D
arx

Ma arvan, et NA'l pole kah vastusurvet vaja - piisab kui on piisavalt peened ja pikad torud, et inertsi tekiks. Ja noh tehase masinal väljalaske muutmine ajab muidugi seade ära. Võibolla ei istu ka stock nukk või selle ajastus nii hästi kui vastusurve puudub.
Turbokal vastusurve muudab teisel pool turbiini vastusurvet juba rohkem, mis siis silindrisse pressib. Peale selle tuleb turbiini läbilaske-piir varem jne... Ja seda et laagritele mõjub olen kogenud: stock sumpaga ei suitsenud, müüsin turbo edasi, läks vähe vabama jooksu külge, ja praktiliselt sõita ei saanudki, kui vana hea turbo oligi õhtal - too oli siis puksidel T28.

Kusjuures mõtlesin ise kah et vabalthingaval tuleb määravaks siis nukkvõll. Kui loogiliselt võtta siis suure overlapiga nukal teeb vastusurve halba. Vastupidist ei oska väita.
Väljalaskegaaside temperatuuriga on nii et kui on liiga suur väljalaske torustik, jõuab gaas maha jahtuda ja blokeerib siis väljalaskegaase? Ideaalis oleks muidugi torustik kuum hoida, mispärast gaasid jooksevad madalama rõhu poole välja.

laager kirjutas:Kusjuures mõtlesin ise kah et vabalthingaval tuleb määravaks siis nukkvõll. Kui loogiliselt võtta siis suure overlapiga nukal teeb vastusurve halba. Vastupidist ei oska väita.
Väljalaskegaaside temperatuuriga on nii et kui on liiga suur väljalaske torustik, jõuab gaas maha jahtuda ja blokeerib siis väljalaskegaase? Ideaalis oleks muidugi torustik kuum hoida, mispärast gaasid jooksevad madalama rõhu poole välja.

Kui gaas jahtub, tõmbub kokku, seega kiirus langeb. Kui kiirus langeb, ei teki overlap ajal korralikku tühjendust ja "rallika 5. takt" mis overlap ajal korraliku pulsi väljalaskest sisselaskesse tulistab, jääb kah nõrgemaks. Ega naljapärast pole honda S2000 suht tagasihoidlike torujämedustega.

Paar nädalat tagasi tõstsin korra mootori peale, et summutisüsteem siis lõpuni enamvähem kinni ära punktida


Aga siis tuli juba eelpool mainitud uue turbo teema ja seega oli vaja hakata kollektorit jälle ümber tegema.
Pildilt siis näha, kui palju siis olukord eelmisega võrreldes muutus:


Sisselaske kollektoril oli mingi kõrv, mille külge teise turboga plaanisn teha veel mingi lisa kinnituse, et turbo ja kogu väljalase ei ripuks ainult kollektori küljes. Uue turboga aga jäis see jupike jalgu


Ühesõnaga tuli see kronstein ära likvideerida


Uue turbo flantsi otsustasin siis seekord ise teha. Eelmise ma lasin lõigata, aga tollel lõigati poldi augud 8mm asemel 9 ja 10 mm peale, nii et hiljem pidin ikkagi mingeid pukse sinna sisse aretama jne. Seega lõikasin uue lihtsalt gaasi lõikuriga ja augud puurisin kohe puurpingis.


Esialgu natuke lihvimist ja asi nägi juba millegi moodi välja:


Kui flants enamvähem valmis, siis puntisin selle kolletori külge ja niisuur vahe oli vaja siis ära täita


Ruum, kuhu turbo peab seal taga ära mahtuma, on suhteliselt piiratud. Ideepoolest on mootori käpa poldist tulemüürini täpselt 90mm. See pilt on natuke vale nurga alt, aga ega ruumiga nagu eriti hõisata ei ole:


Kolletoril lõikasin vahet flantsi suhtes isegi suuremaks, et aretada vahele selline tükk


Esialgne vaade oli selline:


Need kohad, mis olid kohe õieti, punktisin esialgu kinni ja need, mis ei tahtnud kohe klappida, said pisut sooja ja pilt oli kohe tunduvalt parem


Keevitatud kujul


Kuna esialgu lihvisin sisepindu tavalise kivikettaga ja see oli ikka väga vaevaline, siis otsustasin ühe lisa mänguasja omale soetada...


...ja kohe oli igasugune sisepindade töötlemine lust ja lillepidu:)


Lõpptulemus jäi siis selline:


Põhimõtteliselt sain kollektori siis sellel nädalavahetusel valmis.


Jätkuvalt on plaan aretada veel mingi lisa kinnitus, mis toetaks kogu turbo ja kollektori majandust.


Ülejäänud pildimaterjal asub:
http://t-lab.planet.ee/g2project-2

arx

Käisin ploki, kolbide ja väntvõlliga just meistrimehe juures, kes siis asjadele mõõduriista peale viskas.
Tulemus on see, mida isegi kartsin ja mida Mihkel juba teises postituses mainis:
Väntvõll ja kolvid on täiesti normide piires, aga plokk on liialt kulunud.
Seega tuleb otsida mingi uus plokk, milles siis kasutada neidasamu kolbe ja väntvõlli.

Niipalju, kui ma senimaani uurinud olen on VW plokkid kõik praktiliselt ühesugused, aga vahe on ainult õli pihustites.
Leidsin ka ühe andmete kogumi, kus on olulisemad mõõdud ära toodud:
http://www.not2fast.com/vw/stuff/vw_engines.shtml
Tean, et on kasutatud ka ilma õli pihustiteta plokke ja G60ne kolbe ning need mootorid on samuti käinud. Selle aga jätaks hetkel kolmandaks variandiks. Esimesena üritaks siis leida ploki, kus on pihustid olemas ja teisena siis need pihustid mõnda teise plokki aretada, mida on vist samuti tehtud.

Kui kellegil on mu esimese (millistel plokkidel võivad olla veel need pihustid?) ja teise prioriteedi (kuidas neid pihusteid mõnda teise plokki paigutada?) kohta mingeid linke või informatsiooni, siis oleks tänulik nende eest.

arx

PG ja KR (võimalik, et ka 95kw 16V) plokkidel peaks need õlipihustid 1.8 mootoritest ainsana olema.
PG plokki mitte kulununa leid on ilmselt paras katsumus, mina pole siiani sellist veel näinud.
Kui mõne auto odonäitu uskuda, siis tahavad need plokid ~200k km läbimisel rem. mõõdus kolbe, et asi väga hea oleks.
Põhjus siis lühikeses kepsus, mis tekitab suure nurga kolvi suhtes ja kulutab tänu sellele silindriseinad ära.

Kuskilt on kõrva jäänud et 95kw mk2 gti plokkidel olid õlipihustid kolvide jahutamiseks ja kindlasti on G60 plokkidel need pihustid olemas,kuid korralikku g60 plokki on suht võimatu leida. Audi a4 1.8 turbo plokk peaks olema ka vist enamvähem üks ühele,kuid puudu oli vist jagaja auk(või oli see lihtsalt kinni pandud/?
Plokid muidu kõikidel 1,8 l vag grupi autodel pm samade mõõtudega. Kunagi sai kasutatud samuti g60 ploki asemel audi 80 b3(1,8L) plokki(mille siis õlipihustid puudusid) Olenb ka,mis jõudusid sa tahad sealt välja võta. Ideeliselt töötab ka ilma nende pihustiteta edukalt madalamatel rõhkudel.

Sai siis Mihkliga pm sama teemat aetud, aga jah Mihklil oli selles suhtes õigus, KR mootorikoodiga on 102 kw 1.8 mootor (mitte 95 kw) ja sellel plokil on manuali järgi kindlasti oil jet kolvi jahutamiseks!

Kuna hetkel käib aktiivne uue ploki otsing, siis murran pead, millega see nädalavahetus oma aega sisustada

Huvi oleks natuke ka kaanega tegeleda. Ühe asjana kindlasti üle vaadata klapid ja teha ka kodune väike klappide lihvimine.
Teise asjana tahaks ka natuke kanaleid töödelda, aga ei teagi, kas on väheste kogemuste puhul seda mõtet näppida või mitte.
Samas ei ole see kaan ka eriline defitsiit, kui midagi aia taha peaks minema

Kui keegi oskab aidata siinkohal lihtsama teooriaga, siis piisaks ka juba algatuseks sellest.
Sisselase:
Mida suurem kanal, seda parem? Loomulikult võimalikult sujuv? On sellest kanali suuremaks ajamisest aga originaal kolletoriga midagi tolku, kuna sisselaset pole selle omapärase kuju tõttu väga palju võimalik töödelda.
Väljalase:
Peaks olema siis ehituslikult kahanev, klappidest turbo suunas, et väljuvate gaaside kiirus ei langeks? Seega kaanes võimalikult suured kanalid? Kollektori materjali valikul lugesin küll, et kui on valida suurema ja väiksema läbimõõduga materjai vahel, siis pigem väiksem.

On mu teooria nagu väga mööda?

G60 kaan ei ole just kõige parema voolavusega kaan, niipalju olen igatahes kuulnud.
Olen netist otsinud erinevat pildimaterjali.
Õnnestus omal ka veenduda, et kanali alumine sein on meeletult järsu nurgaga, mida peaks saama küll paremaks:






Voolavust otseselt plaanis pole mõõtma hakata. Samas ma ei tea, kes sellega Tartu kandis üldse tegeleda võiks, kui üldse?



arx

Kõige rohkem tolku on ruumi ja sujuvuse juurde tegemisel kitsaskohtadel. Sisselaske kollektorist tuleva ava suurendamine ei anna mingit efekti, kui klapi juhtpuksi juures on täielik kitsikus. Samuti tasub arvestada, et õhul on mass ja inerts ning mõelda, kuidas ta kanalis käitub. Näiteks: kuna õhul on kanalis vaja keerata alla, tekib kanali lakke suurem rõhk ning seal liigub rohkem õhku kui sisekurvis - seega peaksime tagama eriti hea sujuvuse just kanali laes. Sel lihtsal põhjusel ei soovita ma põhiliselt vaid seda sisekurvi närida, nagu pildi peal näidatud - võiksid muidugi uurida pildi tegija käest, millised tal reaalsed tulemused olid.

Kunagi tegi Motorskakskümmendneliteeveepunktee klipid, kus räägitakse 8 klapilise volkkari kaane parendamisest:
Lingid leidsin, kuid videod on maas - tegu oli 2 aastat tagasi tehtud saadetega.

http://tv.motors24.ee/artiklid/TV/Vanak ... etood.aspx" onclick="window.open(this.href);return false;
http://tv.motors24.ee/artiklid/TV/Vanak ... imine.aspx" onclick="window.open(this.href);return false;
http://tv.motors24.ee/artiklid/TV/Vanak ... e+osa.aspx" onclick="window.open(this.href);return false;
http://tv.motors24.ee/artiklid/TV/Vanak ... umine.aspx" onclick="window.open(this.href);return false;

Kellelgi neid alles ei ole mingil kujul ?

Kusjuures neid passati omi ma ei olegi näinud vist.
Kunagi oli Lada kaanest mingid videod, mille ma vaatasin küll huviga ära.
Passatit ei vaadanud võibolla sellepärast, et mulle see auto lihtsalt ei meeldinud ja ka lõpptulemus mitte

Videod täitsa olemas.
Peab kodus rahus üle vaatama

arx

Paar nädalavahetus siis nokitsetud kaane kallal.
Et ei peaks kuskil laua peal kaant siia ja tänna keerutama, siis tegin kõigepealt mootoripukile ühe lisa kronsteini, millega hea siis kaant igatpidi keerata:


Väga hulluks oma kanalite lihvimisega minna ei julgenud, kuna hea töö tegemiseks võiks vist tõesti pooleks lõigatud kaan kõrval olla.
Sisselase jäi siis lõpuks selline:


Ja väljalase selline:


Kaan on nüüdseks saadetud siis Windorfisse, kuna väljalaske juhtpuksid olid päris ära kulunud ja klapid samuti ei pidanud enam. Pärast on plaanis natuke veel mingeid konarusi ehk sujuvamaks teha, kui uued juhtpuksid kah juba sees. Üldiselt aga ei tahaks riskida klapipesade pekki keeramisega.

Ploki otsingutel on tulemuseks üks 1,8L mootoriplokk, kus kulumist ei ole isegi randi näol ollagi ja hind ei ole samuti väga hull ning see ei tundu nagu enda "õppemaksu" eest eriti palju.
Kaks ilmselget vahet siis minu G60ne plokiga on siis õli pihustid (sisse pole vaadanud, aga 99% neid seal pole) ja detonatsiooni anduri kinnitus või koht, mis siis asub pildil õlivarda juures (väljaulatuv ümar punn):


Kas see detonatsiooni anduri kronstein tuleks samuti saada uude plokki ja samasse kohta?
Või võiks sellel hoopis mingi muu lahendus olla?

Laupäeval üritan siis uue ploki kodugaraazi saada ja eks siis näis, mis edasi saab.

arx