TurboClub

taxu kirjutas: Väidetavalt siiski just Torsen kuumeneb suurel koormamisel enim, võrreldes muude LSD tüüpidega.

Huvitav oleks teada millel selline väide põhineb. Torsendifris on terve ports hammasrattaid, mida koormuse andmine kindlasti mingil määral soojendab, kuid õli kuumutamise põhimõttel töötava viskodifri temperatuuri torsenis minu arusaamist mööda küll tekkida ei tohiks. Ja isegi kui tekib ei ole difri toimimine sellest mõjutatud. On kellelgi mingit materjali sel teemal, millega tasuks tutvuda?

Torsen tüüpi diffrid kindlasti ei kuumene, siis peaks manuaalkastid ka seest pidevalt kuumaks minema näiteks Mõtle nüüd loogiliselt, visko ja piiratud libisemisega diffrites tekib märkimisväärne osa hõõrdumist (loe ühendus väiksema kasuteguriga), omavahel liikuvad hammakad aga ei saa normaaltingimustes kuidagi samal tasemel sooja eraldada. Väike pilt Quaife sisust nagu näga kusagil vedelikku ei kuumutata ja midagi ei tegele libisemisega. Kuumus pole seega kindlasti probleem.
Ma võin mõni päev tagumisi ketse põletada ja siis käe diffri peale panna, suht kindel et kätt ära ei põleta :D

RFL kirjutas:Minul on ka kasutusel visko ja just eelarve pärast ...

Ma ei väidagi et visko ei toimi, ikka toimib aga näiteks WRC'st või F1st sellist tehnikat kindlasti ei leia. Järsu vs sujuva lukustamise kasulikkuse teemat parem ei hakka siin teemas lahkama Btw 370z visko ütles ajakirjanike silme all rinkal paarutades üles, kuna tootmismudelile ei peetud vajalikuks diffri õli jahutuse paigaldamist. Edmundsis vist nägin pilti kus mehaanikul jalad paistsid uue auto alt.
Edit: siin ka pea samad pildid.

Torsenit on tõesti tehasest peal väga erinevatel autodel ja on olemas ka kolm erinevat põlvkonda, selle kohta huvitav tabel:

http://www.torsen.com/files/Torsen%20Ap ... 0Chart.pdf

Näiteks paljud Audi mudelid mis vanasti kasutasid Torsenit enam uute põlvkondade puhul seda ei evi.

Hea meelega näeks, et Subaru kasutaks sildade vahel visco-couplingu asemel limited slip couplingut (LSC) või torseni. Tagasillas on kuum sõna elektrooniliselt juhitav LSD (eLSD), ilmselt võib oletada et mingi aeg on performance segmendi autodel kõik 3 sõlme vähem või rohkem arvutijuhitavad. Praegu vist kasutavad sellist võimalust ainult EVO S-AWC ja GT-R ?
Positiivselt üllatas mind neljanda generatsiooni 2007 välja tulnud Haldex, mis kasutab LSC+tagasilla eLSD kombinatsiooni. Audi on ka lõpuks aru saanud, et üks torsen nelja ratta peale on vähe ja uus S4 sai tagasilda (lisavarustusena) eLSD. Eeldatavasti peab Subaru ka midagi analoogset pikemas perspektiivis aretama, et konkurentsis püsida.

Siin üks link kus erinevad 4wd süsteemid. Pole kül uut subarut aga ühteist vaatamiseks ikka.
http://www.awd.ee/cars.html#sub

Ultron kirjutas:Hea meelega näeks, et Subaru kasutaks sildade vahel visco-couplingu asemel limited slip couplingut (LSC) või torseni.

Kas sa tegeled subaru käigukastide müügiga? Subarutel võiks üldse avatud differ olla, ja rehvipiirang 175mm

Ultron kirjutas:Hea meelega näeks, et Subaru kasutaks sildade vahel visco-couplingu asemel limited slip couplingut (LSC).

Kui sa veel tähele pole pannud, siis DCCD-ga STI-id ongi kõik ketaslukuga keskdiffriga.

Olen tähele pannud, pidasin silmas teema algataja viscous couplincu mudeleid & for the record, Subarute kastide müügiga ka ei tegele

Ultron kirjutas:Hea meelega näeks, et Subaru kasutaks sildade vahel visco-couplingu asemel limited slip couplingut (LSC) või torseni. Tagasillas on kuum sõna elektrooniliselt juhitav LSD (eLSD), ilmselt võib oletada et mingi aeg on performance segmendi autodel kõik 3 sõlme vähem või rohkem arvutijuhitavad. Praegu vist kasutavad sellist võimalust ainult EVO S-AWC ja GT-R ?

See nö eLSD on viimasel ajal popiks tõesti muutnud. Paar aastat tagasi tuli see Saabi Aero X mudelitele, viimase põlvkonna Honda Legend kasutas midagi sarnast juba varem. E92 M3 evib ka vist sellist?

Muideks esimesena maailmas kasutas seda R33 GT-R V-Spec mudel ja aasta oli siis 1995.