TurboClub

Mul on üks lihtsam strobo olemas, kui keegi soovib kasutada, siis tel. abiks!
53 814 024
Henry

eclipse kirjutas:Mul on üks lihtsam strobo olemas, kui keegi soovib kasutada, siis tel. abiks!
53 814 024
Henry

tänx pakkumast! aga just hommikul ostsin ära, nii kui nii läheb veel vaja. Kokku käisin mingis 6-7 tööriista ja autotarvete poes - Maagiliseks poeks ostus Videviku tänava Volga Kauplus tänx Mardile vihje eest.

mis selleks hinnaks kujunes maagilises-volga poes?

Strobo igastahes toimib, aga autol polnd TDC märki . Pidi klambri panema täitsa süütepooli lähedale, et läbi küünlajuhtme võtaks - head juhtmed või tuim strobo.

Miq kirjutas:mis selleks hinnaks kujunes maagilises-volga poes?

Seal oli 2 varianti:
* "taskustrobo" ~250eek, mille peab ühedama süüte pooli külge, asjal aint 2 juhet. Ja sel oli mingi 7 LEDi.
* suur 30-40cm pikkune 4-5cm jäme püstol HI BEAM vms 2 suure aku krokodilliga + küünlajuhtme külge käiv juhe korraliku klabriga, ja ei tea kas see ledid või muu lambiga - otsas suur lääts. Ja on ka päästik. Peale selle on kõik juhtmed siuksed keerdus nagu hambemeajajal - ~650eek. Igastahes tundub asisem kui tööriistamarketi ~2X00EEKuses komplektis olev.

Teemasse kah.
Kogusin vahepeal veel teadmisi...
* peab proovima väiksema takistusega küünlajuhtmeid. Audi juhtmed audi pooliga ei pruugigi töötada, kui õhku tuleb peale >115nm/pütt.
Pikim juhe praegu 55cm pikk kah, annaks 45 40 35 ja 30 panna.
* suht kindel fix oleks stock COPid panna stokk võimendi taha ja ühendada 2-3 ja 1-4 sisendid kokku wasted-sparkiks. Ise asi, kas see töötaks kah
* 0.6mm küünlavahe sellise koormuse puhul olekski normaalne (0.8mm rohkem nagu stock masinatele)
nukkide vahetusega ja tekkis ja seal kõrgel pöördel võis hingamine 20% paremaks isegi minna. 5900RPM max vääne hetkel ja 7000 kuni 7500 olulist langust polnud. Seal muidugi see keiss kah, et kui hingamine halveneb, siis süütesüsteem kompenseerib selle.
* BCPR7ES - seal see R tähendab, et küünlas on juba takisti. Pikendamaks süütepooli jms elu. Et võiks proovida ka BCP7 vms

Kui keegi oleks nii lahke ja keevitaks mulle EGT mutri kolle külge ilma et selle maha peaks kruttima, siis võiks ka sellega kiirelt süüte hilisuse järgi vaadata.

Panen pildid küünaldest mis sai dünos välja võetud.
Võrdlesin ka järgmise lingiga, aga ei saand aru, 1 asi ütles nagu et varajane teine märk aga et hiline jne... kuum vs külm jne.
http://www.usaimports.co.uk/Mopar_Tech_ ... eading.htm
Arvan et boosti all kõik see teooria ei kehti.

Masin sai enne seda mingi 8 tõmmet ja piinati korralikult kohati 10-20sekki täiskoormusel 7000-8000 vahel. Küünlad pole uued vaid mingi 1000km sõitnud ja 1a vanad. Tühikäik oli 11:1, boosti all 11.8:1 ja laias laastus kuni 0.6bar on süüde ~7kraadi varasem kui kõrgemal rõhul.

1#


4#

ses mõttes piltidega pahasti, et 1. ja 4. on sama pooli küljes. 2. küünal oli tahmasem aga tolle piibu kontakt oli kah kehva lausa tolmas tahma, aga selle vea kõrvaldamine midagi tuntavat juurde ei andud nii et vahet pole.

Mis mootoris toimub?

Küünalde sabasid pole sa pildile jätnud. Mida suurem on silindris rõhk, seda raskem on sädevahemikust üle lüüa ja seda kõrgemaks läheb pinge. Kui küünla sabaisokas on piisavalt sitane, siis võib mingist hetkest seal tekkida ülelöök enne kui silindris. Küünalde metallosad on roostes- küünlaaukudes loksub vesi?

taxu kirjutas:Küünalde sabasid pole sa pildile jätnud. Mida suurem on silindris rõhk, seda raskem on sädevahemikust üle lüüa ja seda kõrgemaks läheb pinge. Kui küünla sabaisokas on piisavalt sitane, siis võib mingist hetkest seal tekkida ülelöök enne kui silindris. Küünalde metallosad on roostes- küünlaaukudes loksub vesi?

Noh panin uued küünlad ja juhtmed - olukord jäi samaks, seega see, et seal roostet on, ei lugenud. Heal juhul oli progress 1-2%, mis võiski olla 2. pütis (kuhu pääseb enim vett), mille piibu ja küünla kontakt oli tahmane.

Skoobist jookseb jah vesi sisse ja masin seisis aasta Plaanides on sinna kah midagi peale ehitada.
Tundub et küsimus on disainis mitte remondis. Proovin varsti lühemaid juhtmeid ja väiksemaid vahesid, ja kui see ei aita, ka siis kui süüde on paigas siis lähvad stock COP'id peale.
Enne ja Pärast jama. Coilpack kinnitati millegi pärast tulemüüri külge.



Kas see on normaalne, et VR juhe jookseb varjestatuna genekast mööda ja pihustite juurest läheb juhe kaheks ja punti ära? Pihustid tekitavad ju kah üsna palju müra. Ma muidugi pole kindel et need 2 juhet veel eraldi varjestusega pole.

Üldiselt mida kaugemal müra allikatest isegi varjestusega juhtmed on seda parem.
Mul E30-nel näiteks MS1 ei saanud midaig aru, kui VR pistik geneka peale toetas 2 aastat.
Nii kui MS2 prose panin ainult sync loss-id olidki, sõita oli suht võimatu.
Tõstsin pistiku ja juhtme genekast eemale ja probleem peaaegu kadus.

Mihkel kirjutas:Üldiselt mida kaugemal müra allikatest isegi varjestusega juhtmed on seda parem.
Mul E30-nel näiteks MS1 ei saanud midaig aru, kui VR pistik geneka peale toetas 2 aastat.
Nii kui MS2 prose panin ainult sync loss-id olidki, sõita oli suht võimatu.
Tõstsin pistiku ja juhtme genekast eemale ja probleem peaaegu kadus.

Et siis on normaalne, kui signaali juhe jookseb peale genekast möödumist rõõmsalt ilma varjestuseta koos pihusti- ja süütpooli toite juhtmetega ajju?
Baassüütenurga kontrollisin ära, see oli raisk paigas.
Eelmised küünlajuhtmed olid kõik ~60cm pikused. Nüüd lühemad. Kui süütepool ümber paigutada saaks isegi 20cm juhtmed panna.
Mis autol oleks stokis samasugused coili-pistikud aga madalama takistusega juhtmed? Tegin ühe tõmbe kah, 1. on ilus, 2. täristab tiba hetke 7K juures aga tahho läheb kiirelt 8ni, 3. käiguga hakkas puterdama poolel teel piirajasse. Enne kui kiirus linnaliikluse jaoks liiga suureks läks 1.käik tõmbas hinge kinni ja gtech näitas 2.9sek 20m, 6,0s sajani ja siis jooksis mingi 9 sek pealt kokku, nii et statistikat pärast ei näinudki. Noh linnajaoks paras isegi kadunud 200hj'ga aga võistluseks mõtetu. Homme jälle uus päev, kalastab edasi....

Ei soovita sul seda piinata 8k rpm tõmmetega, jumal teab mis seade teeb või kus kala on. Nadi on see ka kokku lasta.

zoom1 kirjutas:Ei soovita sul seda piinata 8k rpm tõmmetega, jumal teab mis seade teeb või kus kala on. Nadi on see ka kokku lasta.

Ei piinagi, lihtsalt korra proovisin
Mainisin ka juba, et õnneks-kahjuks pidin nägema-kuulma kuidas Maxim hoidis tahhokat 7500 kandis gaasiga mängides mingi 10-30sekundit jutti, kui püsivalt 1.3bar oli taga - mootor vaheljätmise ajal hüppas kombaini patjade peal 10cm sinna tänna 3x sekundis - keerasin selja
Sportnukk, mehhtõukurid, tasakaalustatud alumine pool, hea pump, õli tagasivoolud jms iseenesest võikski töökindel olla ka >8000rpm (tahho ~8500). Samas pole ma päris kindel mis klapivedrud seal on (peaks olema jäigad - uurin välja)...Kunagi lugesin, et taolis kalasid võib tekkida ka ootamatute klapivedru resonantside peale, või kui mõni vedru nõrgem vms.
Et ma viga saaks madalamal pöördel kontrollida peaksin boosti hoopis lakke keerama. Tänx hoiatamast, laiali tõesti ei taha lasta. .

kontrolli absoluutselt kõik mis seoses triggeriga, ise arvan et seal mure.

Homme 1. asjana kontrollin üldse laadimis-pinge üle. Asi selles, et aku on taga - juhe on pikem kui vaja ja mitte väga jäme. Starter kah just väga ergult ei käi ja see et vahele jätmise ajal gtech pange pani, võib kah vihje olla üle pingest või liigsest pinge kõikumisest, mida muidu aku peaks filtreerima. Maxim mainis midagi ka, et kõrgel pöördel oli spidokas kah hüppama hakanud.

Panin väikse (240A 11Ah)aku lisaks. Väike, aga tubli, vähemalt teine nissan käis mul sellega ilusti. Nüüd lühike (30-40cm 2x ~6mm jämedust) massi juhe otse kerre ja pluss juhe 5x lühem kui eelmine ja 4x jämedam (SX'i originaal akumassi juhe). Avastasin enda jaoks kuumapuhuri - hea klemmidesisse tina panna. Garaazi juurest minema tagurdades täheldasin, et mootor käis ilusti ja tasemalt, ei jätnud midagi vahele, muidu mitte-töösoojalt käivitades aegajalt nagu põmpsutas - nagu oleks parem, aga see on ainult tunne, millele ei saa päris kindel olla. Aga kindel on see, et käivitamine oli märksa tugevam. Tegin ka ühe tõmbe, ja g-tech suutis seekord ka selle salvestada, ja ei jooksnudki kokku
Tunne oli sama, mis enne, et midagi nagu tõmbab aga teravust pole, ja 3. käigu enne lõppu hakkas täristama. 2. käigu lõpust ei saand aru veereb nagu suht kergelt kalast üle ja sisetunne käsib käiku vahetada, kuigi võibolla veel 700rpm veel minna.
2.4sek 60ft ja 0.5sek käiguvahetusega läks 0-60mph 5.1sek ja 96kmh pealt 3. sisse. 1.2-1.3bariga oleks selle rehvi ja massi juures rahul 4.3s -60mph. Käiguvahetus ja 60ft paremaks, aga ikka jääb ~10-15% puudu. Eelmine aasta 8% raskema masinaga 7%väiksema boostiga sai 200m peal 145 vs 137kmh praegu. Aeg on küll suht sama, aga pigem kiirus näitab võimsa ja lahja masina vahet. Osa sellest võib ka süüte timmiga tagasi saada, aga see ei päästa, kalast vaja lahti saada. Siuke 13.7-13.9s venimine.
2. käik u. 0.55G ehk vist tiba kehvemgi kui eelmine nädal tiba kergema lastiga. Panin ka gtechile aeglasemalt logima ja filtreerimise vms peale, kuna eelmine kord luges tee-auke, see tõttu pole ka see täristamine nii puhtalt näha, aga mingi languse näitab ära. RPM lugemine läks tal kah sassi, aga noh seda teeb ta ka aegajalt tühikäigul.
Graafikul punase joonega on üks fooritagune 2. käiguga need jõnksud graafikul võivad olla ka pidamisepiir, mingi udu sadas alla.


sama graafik suuremalt
Tänx ka Raceboy'le, kes soovitas triggerwheel puuduvad hambad kõrgemaks teha, aga kuna selle rattaga on see masin juba töötanud, siis enne tahaks põhi-vea üles leida.
Otsisin ka juba nissani cop'id+süütevõimu välja, ja vaatasin skeemi üle, et kui miski ei aita, siis need krt ju töötasid... Homme panen mootorimassi korralikuma ja siis vaatab edasi.

Astrona kirjutas:Tänx ka Raceboy'le, kes soovitas triggerwheel puuduvad hambad kõrgemaks teha, aga kuna selle rattaga on see masin juba töötanud, siis enne tahaks põhi-vea üles leida.

Kas auto on millalgi selle rattaga normaalselt ilma vahelejättudeta töötanud? Ja veel, kas VR sensori polaarsus on õige? Kui see vale on, siis on tulemuseks kõrgematel pööretel järjest hilisem süüde (ainult üks lainehari on siinussignaalil konstantse tõusuga) ja tüüpiline puterdamine, mõne VR sensori puhul ei lähe vale polaarsuse korral auto käimagi.

See seletaks ka selle, et tühikäigul on süütenurk paigas, aga mida kõrgemaks pöörded lähevad, seda hilisemaks süüde muutub ja jõudu ei ole.

Taolist "tuunimist" (VR sensori polaarsuse muutmise abil süüdet hilisemaks) kasutavad mõnikord piggyback ajude ja igasuguste kompressorikitide tootjad kõrge surveastmega autode puhul.