Nissan 200SX S13 (A/T->M/T) - Astrona

[Astrona]

see teema on vähe imelik tegelt - sobiks paremini kuskile elfaelektroonika foorumisse

Ühendades CAS signaal MS'i opto peal teistpidi põhimõtteliselt stand-alone'ina töötakss - MS'il ilus RPM signaal olemas, aga ECCS aju enam signaali ei saanud. Panin lisaks veel ka 470oomiga 5V pullupi, et opto-LED ei tõmbaks ECCS pinget alla vms, aga ei midagi. Ühendasin nüüd vanatviisi tagasi, et saaks WB kontrollida.
Ei teagi täpselt mis teha, et kas peaks äkki opto'le 5V peale jätma ja cas signaalile NPN transistori panema vahele. Pole kindel et seegi aitab.
eile üritasin autos ühe takisti joota, radikuliidi võib nii saada

Tegin nüüd WB'iga kah väikse logi:

Üleval graafikul lillakas on WB,
Keskmise graafiku roheline on MAF pinge (logides oli see input lihtsalt fuelpressure nime all).

Ikka on WB max pinge 3.961V (17.922:1) täpselt sama mis enne. Kas see tähendab, et tegemist on välisõhuga? Kuna raske on ju väljalaskegaasidesse rohkem hapnikku ajada kui välisõhus on.

Näha on et muidu closed-loopis üritab 15.3:1 hoida. Nende väikeste tänavate vahel tehtud logide järgi ei oskakski kohe midagi seadistama hakata.
Nii vähe kui ma oskan logi lugeda tundub, et MAF töötab päris hästi - erilist turbulentsi koonusfiltri tõttu ei tekita, aga noh nagu näha on mu gaasivajutus harjunud juba sujuvalt vajutama, enne filtri vahetust võis suht foori süttimisel põhja vajutada, nüüd aga pooks kinni. Üritan järgmine kord paremad logid teha.

[Mihkel]

Kas sul V2.2-el ikka prose sisendi kaitsediood on eemaldatud? See piirab ka sisenpinge ära.
Tegelikult ei ole see diood vajalik ja tekitab hoopis kahju, kuna prosel on endal juba sisendi kaitse diood sisse ehitatud.
Ilmselt nad algul seda lihtsalt ei teadnud, kui V2.2 plaat välja lasti.

Peast öeldes panen võib-olla mööda aga D11 vist oli see.

[Astrona]

Kas sul V2.2-el ikka prose sisendi kaitsediood on eemaldatud? See piirab ka sisenpinge ära.
Tegelikult ei ole see diood vajalik ja tekitab hoopis kahju, kuna prosel on endal juba sisendi kaitse diood sisse ehitatud.
Ilmselt nad algul seda lihtsalt ei teadnud, kui V2.2 plaat välja lasti.

Peast öeldes panen võib-olla mööda aga D11 vist oli see.

D11 on lamdba sisendis - sellest räägidki?
Ei seda ma pole ära võtnud. Aga too zener diood peaks laskma pinge maase alles siis kui see peaks tõusma üle 5.1V ju - ja siis jääbki pinge 5.1V peale seisma isegi kui sisend üritab kõrgem olla. äkki selgitad

[Mihkel]

Võtmesõna on PEAKS , reaalsus on aga vähemalt minu kogemuse põhjal teistsugune olnud ja seda räägivad ka MS-i foorumid.
D11 on jah lambda sisendil, korista see ära ja naudi elu.

[george16v]

Jama tekib sellest et LC1 ja ka enamus teiste WB lambda kontrollerite väljundtakistus on nii suur , et see väike koormus mis zener seal ees tekitab tühijooksul on piisav et näit paigast ära viia. Ja mida lähemale nominal pingele , seda suurem tuleb see vool. Astronale muidugi ütleks ühed targa mehe kuldsed sõnad: RTFM tuleks täiendada RTFLM ehk ReadTheFxxxxxxLatestManual

[Astrona]

Võtmesõna on PEAKS , reaalsus on aga vähemalt minu kogemuse põhjal teistsugune olnud ja seda räägivad ka MS-i foorumid.
D11 on jah lambda sisendil, korista see ära ja naudi elu.

Jama tekib sellest et LC1 ja ka enamus teiste WB lambda kontrollerite väljundtakistus on nii suur , et see väike koormus mis zener seal ees tekitab tühijooksul on piisav et näit paigast ära viia. Ja mida lähemale nominal pingele , seda suurem tuleb see vool. Astronale muidugi ütleks ühed targa mehe kuldsed sõnad: RTFM tuleks täiendada RTFLM ehk ReadTheFxxxxxxLatestManual

Ausalt ilma uurimata eeldaksin, ja kui mina WB kontrollereid toodaks , teeksin nii, et see 5V väljundsignaali on nii tugev, et võiks vanakooli mähisega kella külge panna.
Seda, et dioodi peal tekib pingelangus, olin küll kuulnud, aga seda et "peaaegu valmis toote" (MS) puhul, peab kõik ümber disainima, et ta ka sihtotstarbeliselt töötaks, sakib. 5.1V zener mingi manual räägib 0.97V pingelangust dioodi peal olenevalt pingest ja voolust - see seletab kõik.
See zener peaks rohkem valetama just selle lahja segu juures. Raiped järelikult disainisidki asja NB anduri ja 0-4V WB jaoks. Eks näis, kas ta hakkab 15.3 closed loopis hoidma ka ilma zenerita, aga 17.8:1 peaks muutuma 20:1'ks.
Pika RTFI käigus leidsin ka õige teema üles http://www.msefi.com/viewtopic.php?t=3160 Ühesõnaga, seda dioodi ongi sinna vaja ainult ühendamise ajaks, et päästa MCU kui kogemata anduri kütteelemendi 12V toite WB sisendisse lased. Kui asjad on õigesti ühendatud, siis teoorias enam seda vaja pole. Prose sisemine diood võib kaitsta prose põlemise, aga kui see sisemine diood ise maha põleb, siis ega seda sisendit ei pruugi enam kasutada saada imo.

Järgmine kord panen CAS sisendi otse irq peale jättes opto vahele - lihtsaim viis signaali invertimiseks. Siis on MS sisendtakistus piisavalt suure, et mitte signaali näpistada. Kui ma õigesti aru saan, siis opto-ledi-massi-pinni lülitamisega massi, tõuseb IRQ üles - ehk opto inverdib signaali.

[george16v]

Vahet pole kas tüürid optot läbi dioodi või paned talle otse baasi peale , ta ikka inverdib signaali. Nii et kui paned otse prose sisendi peale , siis saad invertimata signaali , mis MS-ile tundub et on siis inverditud

[Mihkel]

No kuule sa omad mingit KLIKI aegset versiooni MS-ist ja nõuad, et asi oleks ideaalne?
V3.3 on igati OK juba, asja mõte ongi pidev vigade parandamine.
Vems-ist on sama moodi vähemalt 3 versiooni olemas.

Mis puudutab dioodi kaitse omadust, siis IDIOOTUSTE vastu ei saa ka väga hea tahtmise korral (+12v prose sisendisse).
Sa praegu juba üritad ühte mootorit ise enda lolluste kindlaks teha.
Nüüd vaja MS ka veel enda kindlaks teha?
Mu jutu point on selles, et alati tuleb mõelda mida sa teed ja endas kindel olla, et see asi just nii käib.
Absoluutselt ilma eelneva kogemuseta ajupaigaldajad suudavad ka kõige lollikindlama süsteemi maha põletada.

[Astrona]

Vahet pole kas tüürid optot läbi dioodi või paned talle otse baasi peale , ta ikka inverdib signaali. Nii et kui paned otse prose sisendi peale , siis saad invertimata signaali , mis MS-ile tundub et on siis inverditud

vahe on selles, et kui juhin signaaliga dioodi massi, siis ajju minev IRQ on valetpidi (kuna akna tagumised servad on eri kaugustel siis RPM signaal kõigub). Kui panen otse jättes opto vahele, siis madala-signaali puhul läheb ka IRQsse madal, mitte aga 5V nagu opto kasutamise puhul läheks.
Võiksin juhtida dioodi plussi ja IRQ saaks õigetpidi signaali, aga selle peale ECCS aju ütleb "no go".

Ei ma ei ürita enda jaoks lollikindlaks seda teha - eemaldan selle dioodi meeleldi Ajusid, millel jootekolviga ligi olen käinud on ca 5-6, ja see maha pole põlenud ükski v.a. see, millel emulaatori toite ühendasin valesti ja lendas nii emulaator kui ka aju ise - kolvi ja rellakaga lähenesin sellele siiski alles peale seda , et aju juhtmestiku pesa kätte saada.

[george16v]

Nüüd rääkisime üksteisest mööda , mina pidasin silmas et ei ole vahet kas tyyrid opto sees olevat transsi läbi dioodi või otse , ikka ta inverdib prose sisendisse mineva signaali.

Kunagi kui viitsin teen oma viimasest ver3.0 plaadist pilti , kokkupanemisel arvestasin et ma vigu ei tee ja nüüd näeb plaat suht lage välja , installitud on miinimum arv komponente

[Astrona]

Nonii, sain lõpuks lisaks 534cc pihustitele ka Z32 MAFi külge, mis teise auto pealt üle jäid.

* MAFist turbosse pika lõdviku asendasin uue torustikuga, kuna MAF ise 3" ja polnud ruumi, et saaks ülemineku vahele panna.
* juhtmestiku ühendasin nagu oli teisel masinal - polnd vaja netist ülevaadatagi
* aju chippimine võttis kah mingi minuti ära koos läpaka bootimise ja binary muutmisega.
* väike vana sparco koonusfilter (peaks natuke avaram olema)


Tühikäik ja soe-käivitus parem.
Tühikäigust aga üles sureb peaaegu ära - a la veerandgaasiga on ikka 1000RPM. Ja kui nõks gaasi juurde vajutada, siis nagu ärkab, mudapealt tõmbas manööverdades auto risti, aga ei midagi äkilist.
Sõidab normaalselt, aga eelmise MAFiga oli vist aju juba segu paremaks õppinud ja tundus äkilisem.
Imelik hääl tekkis juurde kergest boostist gaasi maha lastes, mis tuleb õhufiltrist, u. nagu tagurpidi-hobuse-irnumine , u. sama vali kui BOV, aga algab nagu enne BOVi. Ja kui 0.4bar pealt päästa, siis käib bov'i müra üle. Eks see surge-müra ole ja võibolla väikse lisandina pressib ka kompressori tiiviku tagant vastu korpust vms

Ehk homme leian aega logida segu ja proovib teisi binareid. Ja algatuseks korraks aku juhe kah maha.

Selle T28 valmistab natuke muret, ei suitse ja spoolib normaalselt. Spoolides on kah vahest nagu väike kahin sees - ja näpuga soojalt oli pikilõtk tunde järgi >1mm. Ega ta oli ka ostes nii ja väidetavalt eelmistel omanikel (Motary, Siim, Simpson?) oli kah see nii ja vist isegi juba eestisse jõudes vms. Ja kui näiteks tiivikut väljapoole tõmmata siis saab vajutada ta kergelt vastu koja väljundit. Maksis too 5K, ja eks ta ole juba teeninud kah, ehk 4K turbo puhul pole vist mõtet hakata remondile mõtlema - las käib kaua käib, maha-võtt peale panek ise juba maksab (aega või raha). Ehk teenib end veel 10000 enne kui suitsema hakkab, ja nii kauges tulevikus võib sinna ka migni GT orgunnida vms.

Mingi päev kui ....0.4bar segu paigas, peaks MBC kah vahele panema Ja hakkama rõhku tõstma, süüdet, segu timmima - ehk saaks SR ürituseks juba väikse sõidu teha. Aga ega meil tallinnas polegi vist lähemal (kui Kiltsi) mingit muud head seadistamis-kohta kui dünod?

[Motary1]

See turbo surge'is meil kolmel eelmisel omanikul ka julmalt

[Astrona]

See turbo surge'is meil kolmel eelmisel omanikul ka julmalt

Eelmisel koonusel oli mingi nikeldatud kauss ees, aga nüüd lahtise aknaga ka enne surge't spool-upi tuule sahin kah kuulda.
Peaks selle turbo veel suvelõpus mõnele foorumiinimesele maha müüma - üks sama turbo käib 4-6 auto pealt läbi enne surma - mu autol enne seda turbot oli vastupidi, 4-6 turbot enne mootori surma

[Astrona]

CD mängija hakkas jälle tööle pool aastat oli mingi error ees Tagupiduriklotsid võiks kah 1 päev end ise ära vahetada

Sõitsin nüüd veel mingi 15km uue MAFiga, ja võiks öelda, et juba on parem minek. Enne kokutas midagi 3000-3400 kandis - nüüd kõik sujuvam.
Ja kui vanat MAFi logisin siis selle järgi arvutatult oli TP (teoreetiline pulsipikkus) umbes täpselt topelt, ehk reaalse -0.5bar juures oleks nagu võetud seadistusi 0bar lahtritest.
Meenus, et see tühikäigust üles tuleku jõnks võib olla seotud üldse halva TPS'iga. näd vahetus proovin teist tps'i.
Sel Z32 mafil selline feature kah, et 1 ots on praegu lahtine (pruun-valgete täppidega), mille kohta kuskilt nagu mäletan, et selle võib läbi poteka massi panna ja reguleerida sellega tühikäigu segu.
Boosti kell jääb nagu -0.6bar peal kinni kasti "D" asendis piduriga seistes, aga kaldun arvama, et tegelikult hoiab seda seal tühikäigusüsteem, mida sai vähe peale keeratud, kui ta mul enne tühjalt käia ei tahtnud.

[Siim]

Madisel hakkas see turbo eriti hullult surge'ma peale torukollektori ehitamist. Piirajasse viis mootori kenasti igatahes.

Aga ega meil tallinnas polegi vist lähemal (kui Kiltsi) mingit muud head seadistamis-kohta kui dünod?

Tartu mnt ?