TurboClub

Lisame siia teooriatekatlasse veel järgmise mõtte. Kui gaaside teekond silindrist turbo labadeni on väga lühike, siis näeb viimane klapi avanemise hetkel tugevat gaasilööki- esiteks laba mehaaniline tugevus tõuseb küsimuseks kohe, teiseks tema inerts. Nimelt kui kogu gaasihulk ühe suure pauguga saabub, siis ehk jõuab märgatav osa enne labade vahelt läbi lennata, kui turbiin oma pöörlemisega gaasi kiirusele järgi jõuab. Kui aga runner on pikem, täidab silindrist väljuv gaas esmalt viimase, jaotub temas kuigivõrd laiali ja ka peale klapi sulgumist surub temasse jäänud rõhk turbiini edasi. Siit ehk võib tulla pika runneri edu. Kuna aga pikas tekib jah jahtumisprobleem, siis tuleb kõiki mõjusid korraga vaadelda.

No mitut turbiini sa oled näinud, kus gaasipulsi löögist labad küljest tulnud?
Lisaks ei saa sa otse enivei seda turbot ühegi silindri külge panna, see eeldab vähemalt ühte 90 kraadi põlve üldjuhul.
See põlv peaks juba ka piisavalt siluma õhuvoolu, vähemalt sisselasketorustikuga on see praktikas selgeks saanud.

Üldiselt ma eelistan teooriat ja praktikat koos kasutada, mitte ainult teoritiseerida.Ilmselt kuldset ideaalset lahendust polegi olemas, ühe või teise asja pealt maksad ikkagi lõivu.
Ma maksan seda lõivu pigem spool-upi kui max võimsuse pealt. Ehitan pigem for fun ja drag autosid, mitte ulme rinkasõidukit.

Üks M20 mootor on peenikeste ja ühepikkuste runneritega, et spooli tõsta, samas IMO ei ole seal nüüd ulmehead spooli ja ka võimu võiks antud rõhul veidi rohkem olla.
Hea oleks muidugi teine kolle võrdluseks kõrvale teha jämedamate ja võimalikult lühikeste runneritega ning vaadata mis muutub.
Graafik kukub jube järsku ära nagu oleks kuskil hingamisprobleem ja kogemus on näidanud, et kaas ei tohiks veel nii suur takistus olla antud hetkel.

RFL kirjutas:Maksim soovitas kasutada Lotus Engine Simulatorit arvutuste tegamiseks.
temale näiteks andis parima tulemuse 1m pikkuste runnerite kasutamine supral...

Pakkusin lihtsalt miks nii pikad torud ennast õigustada võiksid.
Lugesin millalgi artiklit, kus sarnaste küsimuste vastamiseks tehti ühe konkreetse masinaga dyno, ükskord ühesuguse ja teinekord teistsuguse kollega. Midagi muud ei muudetud. Otseselt polnud küll vaatluse all torude pikkus, vaid kasutati kord nn logstyle kollet ja teinekord suht pikkade, eraldi torudega kollet. Tulemus selline, et log tõmbas madalal vähe kiiremini pöördesse, aga juba keskmistest pööretest hakkas märgatavalt jalgu jääma. Seega sõltub ka mis otstarbel masinat kasutatakse.

Arvan, et see sõltub ka nukkvõllist.
Pikkade torudega läheb natuke kauem kui 1. püti pulss turbost tagasi põrkab ja teistesse silindritesse tahab pugeda.
Isegi kui see pulss jõuab seal resoneeruda 4x on oluline kas VL-klapi avanemisel lendab sinna vastassuunas teiste püttide pulsse lühikese toruga 4 ja pika toruga 2 korda. 3. ja 4. pulss on kindlasti kogu rõhuga rohkem ühtlustunud ja aidanud tõsta juba staatilist back-pressuret, aga siiski.

http://www.full-race.com/dyno_testing.php
siin mõned kolledevõrdlused erinevatel mootoritel.

http://www.full-race.com/articles/gt_turbo_selector.pdf ja ka erinevate suurustega turbod honda mootoritel