TurboClub

hents99 kirjutas:Kui 1 WG piisavalt suure läbimõõduga, siis pole kahte tarvis, kahe korral toimiksid nad ikkagi samamoodi.

Jagatud sisendiga turbod on ju selleks et vältida ühe silindri väljaheite surumist teise. Ja kuni torude vahel ühendus säilib on seda reeglit rikutud.

Mina olen aru saanud et turbo üks edasiviivad jõud on ka pulsid mis tekivad väljalaskeklapi avamisel. Vabalthingavate korral arvutatakse kollektori pikkuseid tavaliselt 2 pulsi pealt.

To Kuuno: Aga suurem ka ju midagi halba ei tee, turbo eriti pisike polegi. Holset hx40 super.

Wg peab olema piisavalt suur, et gaasid mis läbi turbo ei mahu, suudetaks mööda juhtida. Ehk et mida suurem turbo, seda väiksemat wg-d läheb tarvis, eeldusel et arendatav võimsus on sama. Suure wg probleemiks võib olla tema inertsist tulenev väiksem reaktsioonikiirus.

Ma sõnastaks nii: mida suurem võimsus ja mida väksemal rõhul, seda suurem wg. Aga kas sa reaktsiooni juures arvestasid, et suurem klapp peab samasuure läbilaskeava moodustamiseks vähem liikuma? (Tegelikult see inertsijutt nagu juuksekarva lõhkiajamine pigem.. )

Suure wg-ga aga väikse turbo/võimsusega võib probleemiks saada ilmselt boosti juhtimise täpsus.
Kuna wg klapp on suure läbimõõduga võib rõhk mingi hetk kõikuma hakata.
Aga see ei pruugi ka nii olla. Suur wg väikse võimsusega on lihtsalt overkill (kui gaase niipalju pole et suurt wg-d vaja oleks).

Ise suuurt wg-d veel katsetanud ei ole, seega omast kogemusest ei oska rääkida.

Ega seda õiget wg suurust niimoodi peast öelda oska jah. Eks nagu paljude asjadega, nii on ka siin märksõnaks "optimaalne". Peab olema piisavalt suure läbilaskega et suudaks rõhu ära piirata. Suuremat pole tarvis. Näiteks kui mootorist märgatavalt suuremat võimsust välja ajada kui see originaalis on, võib juhtuda et wg suudab rõhku piirata aint mingi maani, siis hakkab see taas tõusma.