TurboClub

Uutel seepärast, et autol on vesijahutus.

Pole absoluutselt väitnud, et vesijahutus halb oleks või kahju teeks, kuid see pole asi, mis turbo normaalseks (ja ka pikaajaliseks) funktsioneerimiseks hädavajalik oleks.

Tõstan vana teema üles.
Kuna uus kapsas on vesijahutusega, siis kust võtta sellejaoks vesi?
Mootorile peale vaadates on kolm varianti:
a) salongiradikasse mineva "kuuma poole" vahele turbo.
b) salongiradikasse mineva "kuuma poole" vahele kolmik ja äravool tagasitulevasse kolmikuga.
c) üldse mitte külge panna vett.

Tagasi tuleb salongivent koos suure radika veega, ehk lihtsalt sinna vahele panna ei saa.

Ei oska seisu- ega istekohta võtta kuidas parem oleks.

Salongiradika vahel on ju klapp voolu regullimiseks, seega tollega jadamisi kindlasti ei saa. Eks mootori väikse ringi tagasivooluga rööbiti. Vähemalt mul on tehasest nii.

taxu kirjutas:Salongiradika vahel on ju klapp voolu regullimiseks, seega tollega jadamisi kindlasti ei saa. Eks mootori väikse ringi tagasivooluga rööbiti. Vähemalt mul on tehasest nii.

Mis klapp seal on? Väike ring ongi ainult läbi salongiradika. Sooja-külma reguleeritakse ikka sellega, palju salongiõhku läbi radika ja palju kõrvalt lastakse.

Igatahes vist pole vahet kas salongiradika peale või tagasivoolu vahel, kuna kui "soojaks" ei keera toas, siis peaks mõlemas voolikus mootoritemperatuuril vesi olema +- paar kraadi.
Peab veel vaatama, palju sealt kapsast vett läbi mahub, sellest olenevalt tuleb siis variant 1 või 2.

Fog kirjutas:

taxu kirjutas:Salongiradika vahel on ju klapp voolu regullimiseks, seega tollega jadamisi kindlasti ei saa. Eks mootori väikse ringi tagasivooluga rööbiti. Vähemalt mul on tehasest nii.

Mis klapp seal on? Väike ring ongi ainult läbi salongiradika. Sooja-külma reguleeritakse ikka sellega, palju salongiõhku läbi radika ja palju kõrvalt lastakse.

Vat see täitsa oleneb autost.

Ma arvan, et pole mingit alust väita, et sama mootori peal sama turbo, sama sõidustiilijuures oleks ainult õlijahutusega vastupidavam ja kestvam, kui õli ja vesijahutusega. Miks seda vesijahutust siis sinna üldse pannakse kaasaegsematel tänavaturbotel, vast ikka vastupidavuse parandamiseks.
Võistlusmootoritel võib olla ainult õlijahutus mõtekas kasvõi kaalu ja aja kokkuhoiu mõttes. Mootori eluiga jääb nagunii lühikeseks, selle aja kestab turbo ära ka ainult õlijahutusega. Pealegi jahutatakse ja soojendatakse võistlusmootoreid üpris hoolega ja uus õli läheb sisse peale igat sõitu.
Ma ei ütleks, et 100-150 tuh läbisõitu oleks mingi eriline turbo eluiga. Mul endal on olnud Subaru 2,0T, millel 250 tuh peal orginaalturbo ei ilmutanud mingeid olulisi kulumise märke. Loomulikult oli see turbo nii õli-, kui vesijahutusega.

ma ei tea kas mul tõesti valesti meelde jäänud aga Maximum Boostis oli ju üsna üheselt öeldud miks vesijahutusega asi parem on.
ma olen üsna kindel et lugesin seda nimelt sealt, et vesijahutus pikendab vajalikku õlivahetusvälpa ja vesijahutse korral on õli turbos mõnevõrra jahedam ja OIL BURNingut veidi vähem. KÕIK muud seal kirjas polnud....vähemalt mitte seda et vaid õlijahutusega turbod niipalju kehvemad on et nad ise peaks ennem otsa saama.

Võtan vana teema uuesti üles seoses lähipäevadel toimunud turboprobleemidega.

Kui reaalne on teie arvates, et vesijahtusega turbo mis ei ole veesärki ühendatud käib ~100km jooksul laiali.
Mure nimelt selles, et sai 0.7bar-iga pool aastat sõidetud ilma ühegi probleemita, ka teise auto ja turboga aga nüüd 1.3bar peal on 2 turbot oma puksid laiali lasknud kumbki ~100km läbimisega.
Mõlemad küll kasutatud turbod aga paigaldusel soojast peast ja õli täis olekus pea lõtkuvabad.

Mina sõitsin terve eelmise suve nii, et turbole vett pold ühendatud ja ei juhtund sellega midagi.

Päädami porsche on vist kah oma elupäevad ilma vesijahutuseta sõitnud nagu veel paljud teised homemade turbo autod mida olen kohanud.
Minu turbo käis kah laiali peale rõhu tõstmist....ei tea kas on see siis seotud suuremate võlli pööretega või suurenenud jõududega mis võlli painutavad. Nii mõnedki korrad ennem olen samuti seda kuulnud, et sõitis aastaid probleemideta ja rõhku tõstes käis turbo laiali.

Ehk on asi selles, et turbod on ajapikku oma tasakaalu minetanud seoses mõningase kulumisega või tiivikutele ladestunud asjdega..... ja rõhku tõstes tõuseb turbo võlli pöörlemiskiirus ja kui 50000 pöördega saab grammist X kg siis 80000 pöördega oluliselt suurem arv kilosid mis puksi seljas elavad ja õlikilest end läbi vajutavad ....lihtsalt pakun.

Minu puhul tegu KKK K24 turbodega, mis mõlemad identsete tootekoodidega olnud.
Kuidas siis suvalised S4-jad ja S2-ed mis on jumal teab palju sõitnud nendega ilusti 1.5bar-iga tundmatute softidega sõidavad?

Mina ka nagu aru saanud, et see vesi rohkem järeljahutuse eesmärki täidab, kui mootor seisma jäetakse ilma piisava jahutusajata.
Aga äkki siis suurema kuumusega ja võlli pööretega hakkab ta seal ka töö ajal mingit jahutuseesmärki täitma.
Suhteliselt suur aretamine on see vesijahutuse ära ühendamine antud juhul, selle tõttu olen ka seda edasi lükanud.

Üritan lähiajal õlifiltri ka lahti lõigata ja vaadata, kas seal on äkki metallipuru ja möödavoolu klapp lahti läinud ning sodi filtrist mööda lasknud.
Õliks 10w-60 racing ja vahetatud 100km enne esimese turbo lendamist ning teise turbo lendamise hetkeks oli õli sõitnud alla 500km.
Filtriks Mahle, seega nagu vähe usutav, et õlitus probleemiks on aga kontrollin selle ka siiski üle.

Huvitavad mõtteavaldused siiski veel oodatud, kuna hetkel ei oska kuskilt põhjust otsida.
Viimane turbo lendas muidugi shift cut-iga käiku vahetades aga ei tahaks väga uskuda, et launch ja shift cut turbo 10 korra kasutamisega ära tapavad.

Minu mootoril on turbo vesi ühendatud väikesesse ringi paralleelselt. Alguse saab plokist ja läheb radika ülemisse lõdvikusse.

Ma ise maadlen sama mõttega, et mis võiks viga olla, kuidi mul vesi ühendatud. Kas sul õlijahuti on olemas? Vb õli temp liiga kõrge.

Mul põhimõtteliselt piisas summutivahetusest vabama vastu, et turbo lepingu lõpetaks.
Tuleb arvestada, et kui boosti (või vastusurvet) tõsta, siis turbo-võll oma maksimaalpöörete juures liigub pikilõtku piires sellisele puksi pinnale, mis pole enne sellist koormust näinud jne. Boosti vähendades või vastusurvet tekitades juhtub muidugi sarnane asi, ainult et väiksematel pööretel ja teises suunas, ja probleem on vähem tõenäoline tekkima.

Veesärgiga turbol on selle võrra vähem õli sees. Pealegi pole ta ehk arvestatud, et peaks õliga kogu soojuse suutma ära viia. Seega selline kasutamata veesärgiga turbo on ilmselt kolmest võimalikust see kõige hapram variant.

Eks siis tuleb vaikselt otsustada, kas katsetada ära ka 3-mas kord nii, et veesärk on ühendatud.

Õli temp-i ma väga ei kahtlustaks, kuna sama õliga olen ka ilma õliradikata rajal käinud ja no problems, vaevalt ta 15min rahuliku linnasõidu juures 120+ kraadi läheb.
100 kraadi juures viskoosusindeks 24 versus enamuste Audi S-ide õlidel max 12-14 (suvaline täissünt).
Summutiks 3" downpipe meetri jagu ja sealt edasi 2.5" otseläbi.