TurboClub

leidsin ühe vastava küsimuse, vastuse veel :D

Q: What about a Coupe? Whats that?
A: You must be in Europe or one of the odd countries then. All Tiburons are Coupes. I guess they have to do something different. Fries are Chips. So... Tiburons are Coupes. Makes sense, doesn't it?

tehnilises passis on kirjas tiburon või coupe?

arkis kirjutatakse teinekord jumalteabmida sinna tehnopassi, seega see ei ole mingi näitaja.

Coupe peaks muidu olema seal.

Lauri_s kirjutas:arkis kirjutatakse teinekord jumalteabmida sinna tehnopassi, seega see ei ole mingi näitaja.

Coupe peaks muidu olema seal.

Ark paneb vastavalt tehase tüübitunnusele

passis on coupe kuna me oleme euroopas

täna saan teada kuna jõuavad kolvirõngad siia-miks kolvirõngad? sest nagu minuga ikka on õpin sageli vigadest ja täna eksimusele sai oil ring expanderid 1 mm võrra väiksemaks tehtud ja nyyd arvan et äkki ei jää pidama ja riskida kah ei taha..parem uued rõngad juba...

kaant tuleb poltide aukude juurest kah väheke modida sest orig poltide asemel kasutan celica tikkpolte(arp) ja padrun ei mahu august sisse veel...

vl kollel on vaja veel väheke lihvimist teha peale keevitus ja 2 flansi vahele igaks juhuks tugevdus keevitada...

Lauri_s kirjutas:arkis kirjutatakse teinekord jumalteabmida sinna tehnopassi, seega see ei ole mingi näitaja.

Coupe peaks muidu olema seal.

ARK -is näiteks minule kirjutati isegi kiirusepiirang passi küll õnneks 245km/h

rõngad kohal ülehomme ja hind 3 komplektil 1700

väntvõll ootab pindade poleerimist ja siis selle jürgi vaadata kas samas mõõdus saaled sisse või mitte...

palju mõelnud viimasel ajal et VEMS'i võiks peale panna juba vabalthingavale, et olemasoleva mootoriga jooksma saada..eks siis vaatab..saab katsetada NA seadistamist

veermikust niipalju selge et auto kaldub kurvis päris palju, mis sai selgeks CCG ja nissani yhisel rinka yritusel. sõita ka ei oska nii hästi veel, aga auto võiks ikka paremini pidada. Peab uurima mis variante on jäigemaid stabikaid panna...mulle soovitati neid enne uusi amorte ntx...

Amort on see mis aitab autol ebatasase teega toime tulla. Sileda raja peal ei ole ta nii tähtis.

Autot aitaks jäigemaks muuta oluliselt jäigemad vedrud. Muidugi võiks minna auto ka madalamaks ja ega see stabikate jäigemaks tegemine ning korralike pukside paigaldus ei tee halba.

Jäigemate vedrude otsimisega on vaid see jama et sa ei tea milliseid sul vaja on. Need nn. sportvedrud mida tuuningpoed müüvad ei kõlba tegelikult ringrajale kuna nad ei ole lihtsalt piisavalt jäigad.

Sama moodi ei sobi sulle ka need tavalised coilover kitid mida müüakse, kuna need on ikkagi tavaliseks tänavasõiduks mõeldud - amordid ja vedrud on liiga pehmed.

Seega oleks hea lahendus see, et lased kellegil teha custom-made coiloveri püstikud. Otsid sinna sisse korralikud amordid ja ostad eraldi vedrud - neid saab tellida pikkuse ja jäikuse järgi.

* olen just oma kolmesajase bemmiga selle kadalipu läbinud - ei ole just kerge ülessanne leida "just seda õiget" lahendust.

Auto külgkaldumise vastu aitavad esmajärjekorras ikkagi jäigemad stabikavardad, seda ka samad vedrud ja amordid jättes. Justnimelt stabikavarraste ja ei millegi muu otsene ülesanne vedrustuses on hoida autokeret kaldumast veermiku suhtes. Niipalju, kui need läbi painduvad (kui pehmed-jäigad on)niipalju ka autokere kurvis kaldub.
Loomulikult, kui me räägime "hardcore" rinkaautodest ei saa maksimaalset tulemust ilma muidki osi järele aidates (jäigemaks tehes).
Aga tegu pole ju ainult võistlemiseks mõeldud rinkaautoga, siis läheksid ka kõik vedrustuse muud liigendid-puksid metall¹arniiride vastu väljavahetamisele. Ja sellise autoga pole erilist mõtet enam tänaval liigelda.

Ar21 kirjutas:Auto külgkaldumise vastu aitavad esmajärjekorras ikkagi jäigemad stabikavardad, seda ka samad vedrud ja amordid jättes. Justnimelt stabikavarraste ja ei millegi muu otsene ülesanne vedrustuses on hoida autokeret kaldumast veermiku suhtes. Niipalju, kui need läbi painduvad (kui pehmed-jäigad on)niipalju ka autokere kurvis kaldub.
Loomulikult, kui me räägime "hardcore" rinkaautodest ei saa maksimaalset tulemust ilma muidki osi järele aidates (jäigemaks tehes).
Aga tegu pole ju ainult võistlemiseks mõeldud rinkaautoga, siis läheksid ka kõik vedrustuse muud liigendid-puksid metall¹arniiride vastu väljavahetamisele. Ja sellise autoga pole erilist mõtet enam tänaval liigelda.

Kuid jäigem vedru aitab ka tublisti külgkallet vähendada. Tean juhtusi kus esiveolise alajuhitavuse likvideerimiseks on visatud stabika varras minema ja alla on pandud hirmjäigad Vedrud. (NB! ei soovita, olen ainult korra sellist nalja näinud). Ja toimis.

Kindlasti jäigem stabikavarras on hea asi, kuid võibolla on juba tehasest hea stabikas, lihtsalt vedru on vedel. Olen suht tihti kokku puutunud selliste autodega.

Üleüldse et veermiku seadistamine on paras teadus, ega jäik vedru ainult head ka ei tee. Nt: kui tee on ebatasane siis auto hakkab lainete vms peal põrkama, samas kui pehmema vedruga oleks auto nagu siledal teel.

Seda nagu minagi, et vedru ei saa meie teedel hirmjäigaks ka ajada. Erinevate teeolude jaoks on ikka parim sobiva jäikusega vedrustus. Pole nii, et mida jäigem seda parem ükskõik, mis oludes. Liigajäik vedrustus konarlikul pinnal kiirelt sõites ei paranda juhitavust vaid halvendab.
Liigjäik auto põrkab suurel kiirusel teekonarusest niipalju ülesse, et ratas enam teega maksimaalset kontakti ei hoia.
Maksimaalselt jäik ja lühikese käiguga vedrustus saab eesmärgiks olla ainult koguaeg maksimaalselt siledal pinnal sõitmiseks. Pealegi võib sellise vedrustuse hävitavaid tagajärgi ilmekalt näha mõne euroopast meile toodud sportvedrustusega odavama otsa kabriolettide peal, mille kere on mõne aastaga sellise vedrustusega ja madala profiiliga rehvidega nii pehmeks tambitud, et sellest arusaamiseks pole vaja mõõteriistu kasutada. Täissportvedrustus eeldab ka sellele tampimisele vastupidavat jäika keret. Ühel keskmisel orginaalis suht lahja mootoriga rahva autol ilma järeleaitamiseta sellist keret kahtlemata pole.
Kõige ideaalsem varjant ühe tänava poolsportauto jaoks oleks vast ikkagi reguleeritavad vedrud, amordid, stabikad, mida siis vastavalt vajadusele seadistada saab. Kui turvapuuri sisse ei taha (ja mis tänavaauto see enam olekski turvapuuriga) siis elementaarne vast nii esimene, kui tagumine lansekatevaheline strutbar ja veel edasi minnes kerele alla pikitugevdustalad. USAs pakutakse mõnedele autodele valmiskujul selliseid "kite".

coupedel olen näinud pannakse sisse tagumise istme ette tala mis peaks kere keskelt jäigemana hoidma vist. vbl oleks see kah koos teiste strutidega variant...

uurisin väheke stabikate variante ja tahaks kunagi oma silmaga piiluma minna kuidas on rinka autodel reaalselt tehtud-saab vbl ideid juurde...
amortidest ntx ei soovitatud mulle konisid vaid mingied bilsteine v kyb'e. eks peab uurima ka seda kumb on parem kuigi ega koni ka tavalisi tänavasport amorte aint tee vaid ka karmimaid asju...

Rinka autodel on stabikad reguleeritava jäikusega, enamasti tubular-materjalist, mitte täismaterjalist nagu tavalistel.
Vedrustuse koha pealt tuleb esimesena mõelda jäigemate vedrude peale ning kui sobilikud vedrud on valitud, nendega sobivad amordid valida (kui amort on liiga pehme vedru jaoks, hakkab auto "noogutama") ning ka stabikad.

Kuuno, Kas Hyundai-l (õigemini vist Mitsubishi-l) on orignaal kepsul sees õlikanal. Pauteritel pildi peal igatahes seda ei ole.
Lihtsalt huvist küsin, et miks performance kepsudel, vähemalt neil mida olen näinud, ei ole õlikanalit sees. Kas sellest on ükspuha või tugevuse mõttes?

originaal keps(sellest 96 aastast hyundai enda oma) ei ole kah õlikanalit minu mäletamist mööda!
õli tuleb vätvõlli seest ja jõuab piisavalt ymber saale minna
sõrm peaks oma õli saama selelst kui mootoris õli ringi "lendab" ?