TurboClub

RFL kirjutas:

zoom1 kirjutas: Et siis alt on paagist pealevool, külgede pealt 3 kütuselatti ja neljas tagasivoolu? Latis niiöelda kütus nüüd seisab ja sealt enam tagasivoolu ei toimu?

Külgedel on üks ava suurem ja minul on pandud sealt pealevool ning äravool alt.
Ta toimib jah teistpidi, kui tavalised takistid ja hoiab hoopis oma väljuvat kütuserõhku.

RFL-il õigus, alt on tagasivool. Ringiratast on pealevool + lattide ühendused.
Latid on jah tupikud.

tekib aga küsimus. Töösooja mootori kütuselati temp. on kuskil 80c. Tühikäigul on latis kütusevahetus minimaalne seega kütus soojeneb kiirelt 80ni, paagis aga välitemperatuuril ütleme 20c. Nüüd kui kiirendada tuleb latti kohe 20 kraadine kütus. Kas see kütuse järsk temp. erinevus ei saa miskit halba effekti omada mootori tööle?

Samas plussiks on see, et mallory regulaatori puhul on kiirendamise ajal kütuse temp. madalam, kui tava süsteemi puhul, kuna siis käib kütus koguaeg lätist läbi ja soojeneb.

See Mallory regulaator on tegelikult täpselt sama põhimõttega kui suvaline originaal regulaator lati otsas.
Saab ühendada nii üht kui teist pidi, mõte jääb asjal samaks.
Kujutage endale kütusesüsteemi veidi visuaalsemalt ja ehk saate aru.

Tagasivool on Malloryl alt!
Sisse tuleb küljepealt ja ühendusskeem on vastavalt soovile.
Kellele meeldib, et regulaator on nö. lati otsas, kellele meeldib, et regulaator on latiga nö. paralleelselt.

Mis puutub kütuse latist läbi jooksmist, siis võimalikult madala temperatuuri saab siis, kui ühendada asi lati lõppu.
Olenemata sellest, kas on tühikäik või on tegu põhjagaasiga.
Paralleelse ühenduse puhul toimub läbivool vaid siis kui pihustid on avatud ja mida rohkem avatud seda rohkem kütust läbi voolab.

Vems esmaspäevast Eestis siis ja hentsi valdustes

Nv aga teise käigu burn ja veovõll lahkus. Krdi krt. Äkki siin foorumis keegi teab, kuidas parandada või kus tehakse uus võll sinna keskele mis kannataks tiba jõudu?

Aimar Murel 56951738

Helista ja küsi, vb teeb mingi jämedama asja sinna.

Üks pool sai siis uus kastist rattani.



See on kyll b-osa aga ~1,8mm paksem. Astrona ehk arvutab palju sellest kasu võib olla Originaal oli 24,1mm. Murdumise koha pealt roostetanud aga paksusele ~21.1 + lisa praod, mida silmaga ehk ei näegi.

Dc85 kirjutas:Üks pool sai siis uus kastist rattani.



See on kyll b-osa aga ~1,8mm paksem. Astrona ehk arvutab palju sellest kasu võib olla Originaal oli 24,1mm. Murdumise koha pealt roostetanud aga paksusele ~21.1 + lisa praod, mida silmaga ehk ei näegi.

Eks see ole ka materjali mehaanilistes omadustes kõvasti kinni. Ei maksa jämedust üle hinnata.

Dc85 kirjutas:See on kyll b-osa aga ~1,8mm paksem. Astrona ehk arvutab palju sellest kasu võib olla Originaal oli 24,1mm. Murdumise koha pealt roostetanud aga paksusele ~21.1 + lisa praod, mida silmaga ehk ei näegi.

Äää, kle mul materialide tugevusõpetuse raamat veel läbi töötamata - pole lugemist alustanud ja ei tea asjast midagi. Aga kui material on sama, siis jämedam võll võiks olla vist rohkem tugevam, kui lihtsalt tema ristlõike suurus. Kujuta ise ette, kui võtad 24mm toru seina paksusega 1mm, siis tehes seda 6x raskemaks pannes sinna sisse 22mm võll, ei tee teda 6x tugevamaks.
22mm = 380mm2
24mm = 452mm2 ehk 380+72mm2 ehk +16% ~= 6.28x on vahet 24x1mm torul ja 22mm võllil.
Muidu oleks ju 60mm toru-kardaanide asemel kah 50mm võllid. Paraku sama materiali kuluga ja ka massiga kaotaks tugevusel. Arvatavasti on asi siin selles pöörlemises, ja pöörde/väändemoment on ju raadiuse suurenedes väiksem.
Eks taxu või mõni kõvem füüsik räägib täpsemalt.
Lase mõlema võlli asmel panna S13 kardaanid ja võid rahulikult käigukasti aurustada

ühe nädalavahetuse kannatas kenasti ära

Eeldusel, et materjalid on samad, siis välimine mõõt ongi see, mis asja tugevamaks teeb ikka.. Olgu seest kasvõi tühi mingil määral. Mind lihtsalt huvitas, kui palju võib antud mõõt mõjutada...aga tuleb siis lihtsalt katsetada.

Tegemist on elementaarse tugevusõpetusega. Materjali tugevusnäitajatest pole mul aimugi, aga sai tehtud kiired polaarvastupanumomendi kalkulatsioonid:

21,1mm võlli näitaja on 1844 mm3
24,1mm võllil 2748 mm3
25,9mm võllil 3411 mm3

Kui materjal pooltelgedel on sama tugev, siis uus võll peaks olema roostetanud makaronist peaaegu 2x tugevam

Vahepeal on ka ühtteist toimunud.
Vemsi (vahe)juhtmestik põhimõtteliselt valmis. Asi seisab "cas ketta" taga hetkel. Olekski vaja see kätte saada, et vaadata, kas pöördei hakkab lugema.
Aku nüüd pagassis. Oli vajalik, et kapoti all pilti natukene viisakamaks saada ja uus cooleri torugi valmis. Ainult et üks Tig keevitaja põhimõtteliselt oksendas jornid sinna peale ja nyyd tuleb kõvasti taas lihvida.
Kütuseteemaga mõtlesin alguses tiba üle. Tahtsin panna latti 2otsast peale jooksma, aga teen mõne toru ringi ja kütus hakkab jooksma ikka ühest otsast sisse ja teisest välja ja paaki tagasi. Sain ka enamvähem korraliku kella regulaatori külge.

Standalone aju 1 eeliseid nissani stock aju ees ongi CAS'ist vabanemine. Esiteks on seal välised, rihmaga seotud ja teiseks sisemised lõtkud ja vibratsioonid. Võta ikka korralik triggerwheel ja VR.

Liigub nyydsest siis vemsiga. Vajab veel muidugi näppimist.
Tänud kõigile, kes abiks olid

Kirju ussipesa näeb välja hetkel selline:


Kere vajab ka muidugi uut värvi jne.

väga viis