TurboClub

Mihkel kirjutas:On sul enne turbomootoriga autot olnud ja oled sa mõnda seadistanud või on sul ainult teooria?

Ei ole enne endal olnud, aga teiste tabeleid olen näinud. VE tabel näitab ikka mootori voolavust. Voolavus iga rõhu ja mootori kiiruse juures on erinev. Rõhu duubeldamine ei muuda voolavust poole paremaks, küll aga on raskemal (tihedamal) õhul suuremad inertsid, mis parandavad ka voolavust.

Mida suurem rõhk seda rohkem õhku surutakse mootorisse e. silindri täiteaste on kõrgemal rõhul suurem.
Loomulikult sõltub see ka pööretest.
Voolavus tõesti sellest märgatavalt ei muutu aga see pole ju ka hetkel oluline.

Kui täiteaste ei oleks 2x suurem ei oleks ju ka samast mootorist 1bar peal 2x rohkem võimsust.

Ausalt öeldes on mul erinevates teemades käivate vaidluste tõttu juba endal ka juhe koos vaikselt ja vabandan kui mõni termin segi läheb.

Vaatasin korra MS-i enda kodukat ka ja nemad peavad seal tabelis pigem silmas voolavust.
Neid numbreid ei saa lihtsalt 100% tõena võtta, kuna kunagi ei saa muid parameetreid nii täpselt paika.

Kusjuures see ongi nii, et kõrgemal pöördel hakkab tabel uuesti väiksemaks mienma kuigi kütuserõhk ja boost tõusevad.
Kõige lihtsam on VE tabeli väärtusi võtta kui mingeid suhtarve.

Mihkel kirjutas:Kusjuures see ongi nii, et kõrgemal pöördel hakkab tabel uuesti väiksemaks mienma kuigi kütuserõhk ja boost tõusevad.
Kõige lihtsam on VE tabeli väärtusi võtta kui mingeid suhtarve.

Kui kütuserõhk tõuseb ja MS seda ei tea, siis loomulikult peab langetama VE numbreid tabelis, aga siis need ei näita enam mootori karakteristikat.
VE on väga seotud voolavusega.

Aga ära aja sassi "täidet" ja täiteastet.
Samuti nagu surve ja surveaste on 2 eri asja.

Kütuserõhk tõuseb boostiga 1:1-ele suhtes ja sisuliselt on terve aeg kütuserõhk sama.
Lihtsalt pihustitele on suurema boostiga suurem vasturõhk.
Selletõttu ka kütuserõhk tõuseb.
Aga reaalselt on se ekoguaeg sama. Lihtsalt kompenseeritakse boostile vastavalt, et tegelik väärtus ei muutuks.

Mis neid 4-ja terminit puudutab, siis ole hea ja defineeri need lahti siia.
Saan ka veidi oma teadmistepagasit täiendada ja siis me ei räägi vähemalt üksteisest mõistetega mööda.
Tunnistan, et ma ei tuhni väga intensiivselt voolavuse teooriates.
Lihtsam on seda endale praktikaga selgitada.

Üldiselt on elu mulle näidanud, et foorumiteoreetikud, kes netis väga keerulise sisuga teoreetilist juttu ajavad
ei hiilga oma saavutustega reaalses elus.
Siiralt, ei soovi sind solvata, mul on lihtsalt paar teist tuttavat, kes on mulle seda enda peal elus tõestanud.

Mihkel kirjutas:

See juba väga offtopic, aga ehk on abix.
Vat eks inimesed on erinevad, mõni läheb enne "reaalselt" tegema kui teooriat uurinud on. Teooria on kah reaalne, ta pole küll praktika, aga see ei tähenda, et ta kohe halb on. Kõikidel ei ole mõtlemine seotud valu-aistinguga pigem vastupidi. Ja mõni ei usalda "by default" teiste teooriaid ja tahab ise läbi mõelda. ( ei näita kellelegi näpuga! )
Üldiselt on teooriaga väga midagi teha pole. Insenerid, kes tuuningjuppide tootmise juures on töötanud, teavad asjast ikka rohkem. Vahel arva tuleb ta aga kasuks. Näiteks õige turbo, nukkvõlli või surveastme valimine masinale nõuab teooriat enda taha. Või näiteks: kui tegemist on üsna ebastandartse lahendusega.
Ausalt öelda ma ei hiilga kah väga oma kuldsete kätega, ja eelmine projekt pole veel läbi kui võtsin juba uue peale :D. ehk siis kaldun kah "foorumiteoreetikute" alla klassifitseeruma. Eks see on u sama, kui see et enamast lähevad targad hulluks, mitte lollid. Täiesti mõistetavalt võib mõtlemine segada garaazi minemast, või hoopis põhjustada mõne teooria ebaõnnestunud katsetamist.

Tean tean , et std kütusesurveregullaator muudab kütuse rõhku vastavalt sisselaske kollektori rõhule, et pihusti peal oleks konstantne rõhu-vahe. Ja sellest pole eriti mõtet rääkida, kuna see toimib. Sa mainisid rõhu tõusmist, eeldasin progressiivset regullaatorit, nagu näiteks mu masinal on - mis tõstab kütuse rõhku rohkem kui SL-rõhk tõuseb.

Terminid:
Noh saad ju aru et surveASTE pole mitte surve vaid mingi suhe, mis on seotud natukese survega. Lühend CR.
CR 10:1 tähendab lihstalt seda, et töömaht on 10x suurem kui põlemiskambrimaht (seal juures kogu silindri maht on 1+10=11).
Turbo mootoritel surveastmed väiksemad, aga surved pigem kõrgemad kui NA mootorite. Surve ei tõuse lineaarselt, st et kui 1bar suruda kokku 10x väiksemasse ruumi, siis rõhk pole 10bar vaid pigem 15bar - oleneb temperatuurist jms. Mida kõrgem surve seda parem kütus peab olema, et detonatsiooni ära hoida! Turbomoto'del madalam CR, et survet madalamal hoida. Survet saab gaasipedaaliga valida aga surveastet mitte

VE'ga pole aga asjad nii lihtsad, ja selle üle vaieldakse ka mujal maailmas päris tõsiselt. Aga kui räägime eesti keelsest sõnast TÄITEASTE, siis selle kohta käib analoogne teooria nagu surveAstmelgi.

Aste on ilma ühikuta asi (ei ole bar KPa ega cc), näitab vaid mitu korda või mitu protsenti on 1 asi teisest suurem-väiksem.

Tõsiselt plaanin (raha ja aeg on eraldatud) juba varakevadel dragi- või ringrajal olla. Kuigi masinat ehitan "for pure fun".
Et mitte saada foorumiteoreetiku tiitlit, üritan vait olla või ainult küsimusi esitada. Kuni mõned karikad riiulil :D, siis räägin edasi :D

Äää, mis teema oligi. A praktikas olen MegaSquirti u. 500h progragrammeerinud ja ühele masinale paigaldanud. Aga eks abi on ikka vaja, sellest ajast juba aastaid möödas.
Proovin edaspidi teemas püsida.

Astrona kirjutas:CR 10:1 tähendab lihstalt seda, et töömaht on 10x suurem kui põlemiskambrimaht (seal juures kogu silindri maht on 1+10=11).

CR - compression ratio

Ehk mitu korda õhk kokku surutakse ja seejuures arvestatakse kogu silindri mahtu(töömaht + põlemiskamber).

Kui sul on mõni advekaatne algallikas välja pakkuda siis ok, ise ei hakka sellise tühja pärast veebis sirvima.

Mina võin ennast tunnistada avalikult üheks selliseks inimeseks, kes elab põhimõttega,
et 90% internetis räägitavast on BS ja ei usu ühtegi asja enne, kui olen selles ise veendunud ja asja läbi mõelnud.

Mis puutub kütuserõhku, siis miks tekitada kütusepumbale lisastressi (mitte 1:1-ele regulaator) ja vähendada tema toolikust, kui on õige suurusega pihustid?

Puhtalt surve aste ei määra turbotamise otsust, seal on väga palju muid tegureid, mida vaja arvesse võtta.

Surve puhul pead sa silmas boosti (piltlikult õhukogust?)?
Pane siis sinu poolt kirjutatud mõistete täpsed ingliskeelsed nimetused ka, teen ise veidi googeldamist.

Mina tahtsin väljendada lihtsalt seda, et paljudes asjades ei ole lihtsalt mõtet ülipeeneks teoorias minna,
kuna tihti peale ei suudeta kõiki tegureid niikuinii arvesse võtta või arvestatakse mõnda asja valesti ja siis on ka terve teooria pool pidune.
Kas see 1% võimsusekasvu lõpuks on seda aega ja vaeva kõike väärt?
Äkki tuleb see 1% lõpuks hoopis töökindluse arvelt?
Kui teha asja ilma väga peene teooriata ja kasutada ainult rusikareegleid, siis mina leian, et on tihtipeale muid tegureid millega annab mängida, mis kogu eelneva teooria täppisteooriat mõjutavad.

Ilma teooriata ei tee tõesti midagi, ka mina üritan võimalikult palju teooriat enne selgeks teha kui kätpidi asja kallale lähen.
Aga samas teooria ilma PRAKTIKA ja KOGEMUSETA on ka minu silmis null.

Täpsustades henrit, et CR ei tähend täpselt, mitu korda surutakse kokku.
kokku surumine kordades = CR + 1

Ehk CR 9:1 puhul on silindris koos põlemiskambri mahuga 10 ühikut kütuse-õhu segu, ja see surutakse kokku ühe ühikusse (põlemiskambrisse) 10 kordselt.

Mihkel kirjutas:Mis puutub kütuserõhku, siis miks tekitada kütusepumbale lisastressi (mitte 1:1-ele regulaator) ja vähendada tema toolikust, kui on õige suurusega pihustid?

Ma ise ei valinud, eelmine omanik tahtis veenuda, et vist lõpus lahjaks ei tõmba vms. Pihustid ise 555cc (vist 3bar juures). Minu arust kah suht mõtetu lahendus. Pealegi tuleks MS'is VE tabel ebardlik.

Surve on minu jaoks rõhk - "pressure". Boost on minujaoks segadust tekitav, a kül ma harjun
Näiteks Boost 3bar on 2x suurem rõhk kui Boost 1bar.
Möödasõpakat sõidan -0.5bar boostiga :D

Netis jah enamik on BS, olen mingi 5-6a igasugu jama lugenud, ja vaikselt saab juba aru, mida uskuda, mida mitte. Oleks mul oma garaaz, istuks hoopis seal.

Power is nothing wihtout control.
Dont underestimate the power of ignorance :D
Samamoodi on praktikal ilma teooriata purustav jõud.

Teemasse kah. MegaSquirt meeldib mulle just sellepärast, et tal on vaba aluskood - source. Võtaksin kindalsti MS2 kui MS1 poleks juba olemas, kuna too on C keeles programmeeritud ja assembleris võttis uute lisade progemine kõvasti aega. Tegin näiteks süüte tabelid igale silindrile eraldi Optimeerisin 3a tagasi MS Extra koodi, millest osa on ka viimastes versioonides sees. Eriti tegelesin RPM signaali täpsemaks muutmisega. Enne seda polnud ma midagi sellist teinud ja siin kohal tänaks B&G'd, MSi progema hakkamine andis mulle uue elu . Tegin ka oma väikse PC softi, mis suutis logida MSist ei mäletagi kui kiresti, aga 3-4x kiiremini kui tava logimine. Ja special versioonis sain RPMi nii täpseks, et MegaTunes progetud GAUGE'd näitasid juba suht hästi ka võimsust. Samuti oli mul iga püti järgi arvutatud RPM näidik eraldi, millega avastasin, et jagajas 1 halli kopsiku aken oli kõver

Kui keegi on nõus vahetama MS'i MS2 või VEMSi vastu, annan ka kompensatsiooni.

Meeldiv kuulda, et keegi MS-i softi progemisega ka Eestis tegeleb/tegelenud on.
Ise ei ole viitsinud asjasse nii sügavalt süveneda, meeldib rohkem ehitada ja lõpptulemust nautida.
Kuigi kunagi võiks uurida seda MS-i koodi ka.
Olen lihtselt avastanud, et absoluudselt kõike ei ole võimalik ise proffessionaalselt teha.
Lihtsalt liiga palju aega nõuavad mõned asjad kõikide põhitõdede ja nippide õppimiseks.

Endale viimase korraga tellisin MS2-e proseplaadi proovimise eesmärgil.

Astrona kirjutas:Täpsustades henrit, et CR ei tähend täpselt, mitu korda surutakse kokku.
kokku surumine kordades = CR + 1

Ehk CR 9:1 puhul on silindris koos põlemiskambri mahuga 10 ühikut kütuse-õhu segu, ja see surutakse kokku ühe ühikusse (põlemiskambrisse) 10 kordselt.

Kas sa üldse süvenesid ka teemasse või postitasid midagi lambist?

Vaata nt siit http://en.wikipedia.org/wiki/Compression_ratio

Järgmine kord tee oma kodutöö ära ja alles siis hakka hüppama.

henri kirjutas:

Astrona kirjutas:Täpsustades henrit, et CR ei tähend täpselt, mitu korda surutakse kokku.
kokku surumine kordades = CR + 1

Ehk CR 9:1 puhul on silindris koos põlemiskambri mahuga 10 ühikut kütuse-õhu segu, ja see surutakse kokku ühe ühikusse (põlemiskambrisse) 10 kordselt.

Kas sa üldse süvenesid ka teemasse või postitasid midagi lambist?

Vaata nt siit http://en.wikipedia.org/wiki/Compression_ratio

Järgmine kord tee oma kodutöö ära ja alles siis hakka hüppama.

Sorry, olin sellesse kunagi ammu juba ära süvenenud Ja seal oli see +/-1 ühes teises valemis. Segadus tekkis vist sellest:
Tavaliselt teame mootori töömahtu ja surveastet aga ei tea põlemiskambri mahtu.

Kogu silindrimaht = töömaht(TM) + põlemiskamber(PK)
CR = Kogu silindrimaht / PK
CR = (TM + PK) / PK
CR = TM/PK + PK/PK
CR = TM/PK + 1
see on see magic "+1"
Väike teisendus, et saada põlemiskambrimahu valem.
CR - 1 = TM/PK
PK = TM / (CR -1)

Näiteks: 2L R4 motol CR 10:1.
Ühe silindri töömaht 500cc.
Põlemiskambri maht = 500cc / (10-1) = 500cc / 9 = 55.5555cc
Kontroll:
CR = (TM + PK) / PK
10 = (500 + 55.555) / 55.5555 = 555.555 / 55.555 = 10

Nii on võimalik näiteks paksema plokikaanetihendi puhul uut CR'i arvutada.

Tänan, et parandasid mind!

Parandan ennast:
Ehk CR 10:1 puhul on silindris 10 ühikut (töömaht 9 + põlemiskambri maht 1) kütuse-õhu segu, ja see surutakse kokku ühte ühikusse (põlemiskambrisse) 10x väiksemasse ruumi.

Teen sulle Astrona ettepaneku, et võiksid mingi valemite teema teha kust saaks inimesed vajadusel erinevate asjade arvutamiseks valemeid võtta.
Väga mugav oleks kohe mingi idee tekkides korra teemasse vaadata ja sealt sobiv valem otsida selle asemel,
et googeldama ja raamatutes tuhnima hakata.

Mõtte sisu siis selles, et sa oled ehk need valemid peas kõik läbi mõelnud ja nende õigsust läbi teiste valemite kontrollinud,
mitte kuskilt lambi netilehtedelt neid võtnud.

Mina isiklikult pole väga süvenenud just voolavust puudutavatesse valemitesse, kuna enamus autod mida turbotanud olen ei ole olnud nii suure projekti staatuses, kus kõik asjad tuleks viimase punktini läbi arvutada, et maksimaalset effektiivsust saavutada.

Kle tööd vaja kah teha
Netis olen näinud Exceli lehti kus on kõik valemid sees
On olemas ka mootori simulaatorid jms programmid.

Palju MS2 maksis?
MegaSquirt

Astrona kirjutas:Palju MS2 maksis?

Koguhind selgub siis kui asi Eestisse jõuab ja toll makstud.

Tere!Sooviks oma opeli c20xe -le paigaldada MS-i nii et see juhiks ka süüdet. Millist MS-i versjooni kasutada ja mida mull juurde vaja on et asi tööle saada.