TurboClub

Välja näeb selline: http://i139.photobucket.com/albums/q306 ... 008774.jpg

Fuel flow damper on junn kütuse pealevoolu süsteemis, mis nö. silub kütuse voolu.
Teooria on, et kui pihusti avaneb, siis tekib latis järsk rõhulangus ning kui pihusti sulgub siis jälle rõhu tõus.
Kui ilma vedelikuta ja näidu "stabilisaatorita" (ei oska paremini sõnastada) kell latile külge panna siis näeb selle ära.
Soovituslikult võiks see rõhu kõikumine jääda maks 5psi ehk ~0.35bar piiresse, üle selle oleks damperit vaja.
Hydroscand-i kellaga seda kõikumist ei näe, kuna vedelik ei lase kella seieril järsult liikuda e. silub näitu.

Veidi lugemist antud jupi teemal: http://forums.mbworld.org/forums/sl-slc ... amper.html

tuttav junn jah

nagu ikka ei tea ma asjast midagi, aga üritan valjult läbi mõelda
Rõhulaine bensuvoolikus peaks liikuma päris kiirelt (1-1.5m/ms).
Rõhuregulaator on aga kah paras damper ja lati otsas 0.3m kaugusel kaugeimast pihustist ja kui pihusti avades langeb rõhk, jõuab rõhulangus regulaatorini 0.2ms'iga, enne kui pihusti päris lahti on, ise asi kui kiirelt vedru klapi sulgeb, ja siis kulub jälle 0.2ms, et rõhk sinna 1. pütini jõuaks.
Tühikäigul ei tohiks eriti kõikuda, aga täiskoormusel dünos panin silma vastu RFL'i rõhu-näidikut, see vibreeris küll +/- 0.5bar kui näit oli 5bar kandis.
Arvan, et küsimus pole otseselt damperi kauguses vaid vedru tugevuses. Samas tugevamat vedru kah ei saa panna. Suurem regulaator peaks olema parem. Võibolla oleks kasu kui see damper panna lati sisendi juurde - siis ei pea surveregulaator kah nii palju mängima.

Kui selle damperi vahelt ära võtad langeb raua sisaldus bensiinis - säti süüdet hilisemaks kah

Mihkel kirjutas:Pruuni värvi rõngastihend, või mida sa täpsemalt mõtled?

Juhul kui ma seda sama mötlen mis sina, siis on seda eraldi ka saada. Seega näita milline sul on

ja paluks UPDATE miku poolt. et kas sest jamamisest miskit kasu on olnud???
või, et kas leidsid tihendi sinna jaburduse asemele???

Täna tellisin uue o-rõnga sinna ära, reedel peaks jõudma, siis saab edasi vaadata.

See söötur mis paaki käib on originaalis ainult terves tükis saada, välja arvatud põhjas käiv filter.
O-rõngast sinna eraldi kataloog ei paku, saab vaid terve uue paagi taseme anduri tellida, mille üks osa see o-rõngas on.
O-rõnga mõõdud: väljast 18mm, seest 12mm, jämedus 3mm.

Mihkel kirjutas:O-rõnga mõõdud: väljast 18mm, seest 12mm, jämedus 3mm.

Kõlab nagu 3mm'ne seib 18mm voolikust seinapaksusega 3mm

Ja ajad ise servad kumeraks, et koonuspinnal tihendama hakkaks?

Tihend on kahe koonuspinna vahel, millest üks on tihendi suhtes liikuv ja seda surutakse mingi väga lahja vedruga vastu.
Ime, et tehasest tulles asi peab.

Paned nüüd topeltvedru?

Kui kuskilt leiaks selle siis võiks mõelda jah.
Samas enne kui paagi alla panen teen raudselt pumbaga koos testi, et ikka 100% õhutihe oleks see ühendus seal.
Ajapikku on originaal tihend lihtsalt välja veninud või pundunud tundub.

Sai täna pumba ja filtrialus ära korrastatud ning uued kandepuksid ka paigaldatud.
Viskasin flow damper-i ka vahelt minema.

Lisaks ühendasin rõhu-/vaakumsignaali voolikud ära, päris hea sai.
Vaja veel pidurivõimendi voolik uus leiutada, vana oli kole pehme ja väga imeliku nurga all.
Vaja ilmselt paari 90 kraadi põlve kasutada, et ruumiga välja mängiks.
Hydroscandist peaks mingi kena jäiga vooliku ka vaatama mis vaakumi all kokku ei tõmba ennast.

Nädalavahetusel saab ehk paagi ka alla tagasi.
Forsist saadud kondi o-rõnga viskasin ka huvi pärast ööseks bensiini sisse likku.
Eks hommikul näis milline välja näeb. Garaažis tunnike ligunemist veel pundumismärke ei näidanud.

Saaga jätkub. Vahetasin tihendi ära ja panin paagi alla tagasi.
Enne alla panekut proovisin kas toimib, see toru enam ei leki, kui see üldse lekkinud on.
Probleem hoopis selles, et nii kui tagasivoolu ühendatud pole, siis imeb topsi paagi põhjas tühjaks ja kütust sinna piisavalt peale ei voola.
Kui pealevoolu tagasivooluga kokku ühendasin oli kuulda, et pump töötab ilusti õhu vabalt, järelikult toru tihend peab.
Panin paagi alla tagasi lootuses, et äkki oli mul paak põrandal kuidagi vale nurga all aga kasu ei midagi.
Saab siis veel kord paagi alt ära võtta, mitte et ma sellest tüdinud poleks meeldiva -10 kraadi juures.

Peab vist mõne teise Vectra 2000 paagi kõrvale vaatama ja selle sisikonda täpsemalt uurima hakkama.

Mihkel kirjutas: mitte et ma sellest tüdinud poleks meeldiva -10 kraadi juures.

Blääd, kus on inimestel ikka viitsimist
Mul garaazis vist aastaringselt ca 15 soojakraadi, kui sügaval talvel alla 8 plussis (hingeaur näha), ei kisu kuidagi sinna püherdama.

Kuigi jah, nooremana olen isegi 25 miinuskraadiga Ladal mootorit vahetanud õues, paar talve tagasi oleks napilt tunkedes uue aasta vastu võtnud.

(saalis get-a-life-mõmin)

No mul on muidu garaažis gaasiküte sees aga bensiiniga koos ei taha lahtise tulega (soojuskiirgur) eriti mängida.
Garaažis sees oli vast 0 kraadi juures aga koridoris tundusid küll miinuskraadid olevat.

Sai veidi selle paagi teema peale mõeldud ja väike arvutus näitab, et ilmselt ongi see paak tehasest nii projekteeritud.
Oletame, et mul need 480cc pihustid oleks mingi hetk 100% duty peal 10s järjest (mis on vähetõenäoline).
Pihustid tahaks siis saada kokku 320ml kütust selle 10s jooksul.
Arvestades, et see kauss paagi põhjas on vähemalt liitrise mahuga, ei tohiks sellest väga suurt probleemi tekkida.
Üheks eelduseks on mudiugi see, et ~pool paaki kütust võiks veel järgi olla, alla selle kisub asi nutuseks.
Tagasivool eest on ka otse kauss, mis tavasõidul kaussi täis hoiab.

Lihtsalt minu soovitud 15-20l kütusega pole see mõõtmiskatse võimalik, kuna kauss on vaid 1/3 täis ja ma üritan sealt 30s jooksul pumbata välja terve kausi suurust kütusehulka.
Samas uus kütus kas läbi kausi põhjas olevate avade või klappide nii kiirelt peale ei valgu kui pump eest ära kahmab.
Mõõteprobleemi lahendab paagi täis kallamine, nii lihtne see ongi. Eks loll pea on ikka kerele koormaks.

Hetkel tundub mulle, et see paagi maha võtmine ja tihendi vahetus võis ka üldse mittevajalik töö olla, kuigi vana tihendit vaadates võis ka sealt vabalt õhku vahele tõmmata.
Kirjutame selle siis profülaktilise tüüpvea remondi alla.
Samas ei olnud mul ka varem absoluutselt ettekujutust, milline see paak seest välja näeb. Lihtsalt teist korda seda alt ära võtta pole vaja nagu praegune loogika näitab.

Pole enne sellise süsteemiga kokkupuudet ka olnud, enamus süsteemidel jõuab ikka uus küte ilusti ette valguda piisava kiirusega.