Postitatud: 04.12.2009 1:06
No aga koormus on ka ju perf. mootoril suurem mis rõhub saalele.
Peaks jah hoopis suuremat lõtku ja paksemat õli kasutama.murjam kirjutas:Mis põhjusel kasutavad performance mootorid kõvemaid saalesid? Minu arusaamist mööda ei tohi saale ju kunagi metalliga kokku puutuda.. Kui puutub, on juba midagi kardinaalselt viltu ja kõvem saale teeb vaid vändale rohkem liiga.
Tegemist ongi suhteliselt vana autoga ja pöörte signaali saab otse süütepoolilt, mis jookseb siis näidikute plokki .Astrona kirjutas:Saan aru, et kardad, et su stroker ei kannata pöördedid? Kas mõtekam poleks panna stock vänt ja lasta 20-40% rohkem pöördeid?RKsilver kirjutas:sõltuvalt mootorist vaja lihtsalt pööretepiiraja tuua alla ca 5200-5500 juurde
G60 juhtimisega 2042cc Stroker mootor
See shift-light'i lahendus töötab kindlasti, aga siis vaja ju sellist tahhokat.
Tegelikult tehakse ju stock tahhokas kah pööretesignaal pinge-signaaliks. Sinna vahele vaja siis üks 1-30eek pinge-komparaator ja veel natuke () - et teatust pingest käib klõps ära
Vanadel autodel saaks selle sama tahho-juhtme, mis on tegelikult süütepooli miinus, ühendada otse tahhoka juurest massi (piirajat ju vaja lühiajaliselt - ja pool ei tohiks sulada kui alla 2minuti piirajas lased). või midagi sellist
Põhimõte on selles, et süütepoolil hoitakse voolu peal enne "sädeme tulistamist". Teisi sõnu: ühendatakse poolile mass taha (dwell time) ja lahti ühendamisel tekib säde.RKsilver kirjutas:Tegemist ongi suhteliselt vana autoga ja pöörte signaali saab otse süütepoolilt, mis jookseb siis näidikute plokki .Astrona kirjutas:...või midagi sellist
Tootjate kohta ei ole kindel, kuid edasimüüjad reklaamivad küll selliselt.Astrona kirjutas:Peaks jah hoopis suuremat lõtku ja paksemat õli kasutama.murjam kirjutas:Mis põhjusel kasutavad performance mootorid kõvemaid saalesid? Minu arusaamist mööda ei tohi saale ju kunagi metalliga kokku puutuda.. Kui puutub, on juba midagi kardinaalselt viltu ja kõvem saale teeb vaid vändale rohkem liiga.
Kas tootjad mainivad, et pind on kõvem?
Kes mainib?murjam kirjutas:Tootjate kohta ei ole kindel, kuid edasimüüjad reklaamivad küll selliselt.Astrona kirjutas:Peaks jah hoopis suuremat lõtku ja paksemat õli kasutama.murjam kirjutas:Mis põhjusel kasutavad performance mootorid kõvemaid saalesid? Minu arusaamist mööda ei tohi saale ju kunagi metalliga kokku puutuda.. Kui puutub, on juba midagi kardinaalselt viltu ja kõvem saale teeb vaid vändale rohkem liiga.
Kas tootjad mainivad, et pind on kõvem?
Milleks midagi lühistada? Võib sama hästi ju lahutada, ehk siis relee lihtsalt pooliga jadamisi. Pealegi, kui räägid massi lühistamisest, siis kuhu sa ta lühistad? Et nagu hoiad kogu aeg poolil massi küljes? Siis jah vabastades on kohe säde. See on valel hetkel äärmiselt ohtlik- nimelt nn. eelsüttimine, ehk et säde sisselasketakti lõpul. Täisgaasil võid nii ühe laksuga kolvist vabaneda.Astrona kirjutas:Kui nüüd sinu lisa-skeem, teatud tahhoka seieri mähise pingest alates, kui pöörded on kõrged, lühistab suure (IGBT) transiga või veel parem releega süütepooli massi (opelitel hele-roheline), siis enam ühtegi sädet ei teki, kuni relee jälle lahti lasta.
Saalede pinnal kasutatav babiit on segu pliist ja antimonist. Neist viimane moodustab pliimassis ülikõvad kristallid. Plii aga annab pinnale hea sissetöötavuse, lihtsalt muljudes õigekujuliseks. Ehk et kõva materjal saalepinnal pole probleem. Sellist liugematerjali kasutatakse koos surveõlitusega üldsegi suuresti hoopis tööpindade piisava jahutuse tagamiseks, plii teatavasti sulab väga madalal temperatuuril. Hea libisemisega oleks saale ka ilma õlita.murjam kirjutas:Mis põhjusel kasutavad performance mootorid kõvemaid saalesid? Minu arusaamist mööda ei tohi saale ju kunagi metalliga kokku puutuda.. Kui puutub, on juba midagi kardinaalselt viltu ja kõvem saale teeb vaid vändale rohkem liiga.
1 mõte oli selles, et kõik paigaldada tahho sisse ja juhtmeid vedama ei peaks. Põhimõtteliselt paigaldus oleks lihtne, saata skeem hiinasse, ja lasta dollar/tükk toota, ning lükkata 10dollariga jebaysse ülestaxu kirjutas:Milleks midagi lühistada?Astrona kirjutas:...
See õieti tegemine eeldab siis ju, et piiraja maha tulek peaks toimuma sünkroonis kolvi liikumisega. Kuidas sa seda lihtsate meetoditega saavutaksid? Süüte katkestamisega ju veel omadki jamad- põlemata jääv kütus hakkab siis torustikus hullama.Astrona kirjutas:Ega kui õigesti teha, siis mingit eelsüütamist ei tohi tekkida - kui ajud oleks kah valesti tehtud, laseksid nad kah 2 kolbi sekundis.
Pumpa?? Sellel on ju inerts, võtab aega, kui surve trassist langeb, ja siis lähvadki kolvid.taxu kirjutas:See õieti tegemine eeldab siis ju, et piiraja maha tulek peaks toimuma sünkroonis kolvi liikumisega. Kuidas sa seda lihtsate meetoditega saavutaksid? Süüte katkestamisega ju veel omadki jamad- põlemata jääv kütus hakkab siis torustikus hullama.Astrona kirjutas:Ega kui õigesti teha, siis mingit eelsüütamist ei tohi tekkida - kui ajud oleks kah valesti tehtud, laseksid nad kah 2 kolbi sekundis.
Äkki hoopis kütusepumba releed katkestada?