Oled õigesti aru saanud!juss kirjutas:Topelt tihendiga? Kas siis tavalisi siksi plokikaane thendeid kaks tükki ve.udune kirjutas:päris ilusti ikka pritsung peale ei istunud , ümber tegemist ikka jagus.
surveaste sai alandatud topelt tihendi ja põlemiskambrist sai ka väheke maha võetud.
Lada 2106 Turbo -udune-ivar-
Lõpuks tuli siis 1.5 bar ära, mis alguses eesmärgiks oligi võetud. Sellepärast siis ka pritsung, vahejahuti ja muud ümberehitused selle auto juures.
Minek tundub et pole 2.5 kordsele rõhule nagu päris vastav, et siis vaja veel seadistada ja timmida. Aga noh, vähemalt pole midagi õhku lennand.
Videost kuuldava hääle põhjustas ühe lõdviku lahtitulek.
Minek tundub et pole 2.5 kordsele rõhule nagu päris vastav, et siis vaja veel seadistada ja timmida. Aga noh, vähemalt pole midagi õhku lennand.
Videost kuuldava hääle põhjustas ühe lõdviku lahtitulek.
Millega te segu jälgite? Knocki ikka kuulate?
Subaru Impreza GT MY99 | VW Passat 6.0 W12 '02 | VW Golf 2 4motion '91
ECUMASTER tooted http://ecumaster.ee | M-Tuning - http://www.m-tuning.ee" onclick="window.open(this.href);return false; | @Facebook
Tavahooldus, performance & tuning teenused + osad, mootorite ehitamine ja remont - Tallinn.
ECUMASTER tooted http://ecumaster.ee | M-Tuning - http://www.m-tuning.ee" onclick="window.open(this.href);return false; | @Facebook
Tavahooldus, performance & tuning teenused + osad, mootorite ehitamine ja remont - Tallinn.
Lamdat ei ole, nii et otseselt segu ei jälgi.
Pärast nelja lisapihusti sisselülitamist ja õhulugeja pöördklapi vedru pingutamist jäi segu täispööretel veidi rikkaks (paukus ja tahmas). Niisiis sai õhulugejas reostaadi osutit pöörklapi suhtes veidi lahjema poole keeratud. Praegu tundub et on ok.
Detonatsiooni pole kuulda olnud. Vähemasti mitte sellist mis oli originaalsurveastmega (8.5). Hakkas detoneerima juba umbes 0.3 bari pealt ja rõhku tõstes purunes plokikaane tihend.
Kokku siis 8 pihustit.
Pärast nelja lisapihusti sisselülitamist ja õhulugeja pöördklapi vedru pingutamist jäi segu täispööretel veidi rikkaks (paukus ja tahmas). Niisiis sai õhulugejas reostaadi osutit pöörklapi suhtes veidi lahjema poole keeratud. Praegu tundub et on ok.
Detonatsiooni pole kuulda olnud. Vähemasti mitte sellist mis oli originaalsurveastmega (8.5). Hakkas detoneerima juba umbes 0.3 bari pealt ja rõhku tõstes purunes plokikaane tihend.
Kokku siis 8 pihustit.
Viimati muutis ivar, 09.02.2007 13:54, muudetud 1 kord kokku.
Pritsung siis opel ascona 1.8i pealt (le-jetronic), millel otse ajusse ühendatud 8 pihustit (opeli omad 170cc) ning õhulugejat siis vastavalt seadistatud, et segu liigrikas ei oleks. Turboks vesijahutusega k24, wastegate ja bypass audilt, vahejahuti Laki Autost. Kogu sisselase, õhutorud, väljalase tehtud ise.
Algul ühendasime süsteemi originaalväljalaskega, millel toru läbimõõt 35mm ja lõpus vaheseintega pütt. Üle 0.2 bar boosti välja ei pigistand
.
Nüüd siis 52mm toru ja otseläbipütt.
Surveastet alandatud paksema vasktihendiga ning põlemiskambri mahtu suurendades. Peaks kuskil 7 kandis olema.
Külge läks ka ümberehitatud kütuserõhu regulaator, millel saab kruvist kütuse survet reguleerida.
Praegu oleks veel vaja parandada jahutust, sest ühe-kahe kiirendusega tõuseb mootori temp väga kõrgele.
Pöörete piirajat ei ole, nii et halva pidamisega tuleb gaasipedaaliga ettevaatlik olla, aga sellele otsin praegu lahendust.
Sidur pole praegu muret teind. Kui just mingeid meeletuid starte/burnoute tegema ei hakka (gaas põhja, sidur lahti), siis peaks vastu pidama.
Algul ühendasime süsteemi originaalväljalaskega, millel toru läbimõõt 35mm ja lõpus vaheseintega pütt. Üle 0.2 bar boosti välja ei pigistand
. Nüüd siis 52mm toru ja otseläbipütt.
Surveastet alandatud paksema vasktihendiga ning põlemiskambri mahtu suurendades. Peaks kuskil 7 kandis olema.
Külge läks ka ümberehitatud kütuserõhu regulaator, millel saab kruvist kütuse survet reguleerida.
Praegu oleks veel vaja parandada jahutust, sest ühe-kahe kiirendusega tõuseb mootori temp väga kõrgele.
Pöörete piirajat ei ole, nii et halva pidamisega tuleb gaasipedaaliga ettevaatlik olla, aga sellele otsin praegu lahendust.
Sidur pole praegu muret teind. Kui just mingeid meeletuid starte/burnoute tegema ei hakka (gaas põhja, sidur lahti), siis peaks vastu pidama.
Vabalthingava mootori aju ja mehhaaniliselt peale keeratud bensiinisurvega vaevalt, et seal õiget segu tuleb. Tavaliselt keeratakse sedasi, et lõpus veaks ja alguses must toss lendab tagant (rikas).
Ise tehtud surveregulaatoritel kipub puuduma ka vaakumreferents, viimane on ju mõeldud kompenseerima vaakumi kadumist järsul gaasi vajutamisel (sisselaskes olev vaakum aitab pihustitest bensiini välja, vaakumi kadumisel see efekt kaob).
need igasugu jetronicud ja motronicud jäävad isegi järeleaidatud vabahingava vajaduste täitmisega jänni
lihtsamatel niisama kraapimseks ehitatud projektidel ilmselt mõttekas mõelda välja surveregulaator, mis kergitab boosi mõjul bensiinisurvet
minu koolifüüsika ütleb, et kui üritada pihustada 1 bar siserõhku omavasse kollektorisse 2,5 bar töörõhuga L-jetronicu abiga bensiini, siis boosti tõusul hakkab pihusti tootlikkus langema, sest summaarne pritserõhk väheneb boosti võrra? Ehk siis pihusti pihustab sama tootlikkusega, mis 1,5 bar bensiinirõhu korral. selle kompenseerimiseks kruvime survet peale, kuid probleemi iseenesest see ei kaota.
isegi nii väikse summaarse rõhu muutumise pärast, nagu on vabahingaval EFI mootoril (alla 0,5 bar) on autovalmistajad pidanud vajalikuks panna vaakumreferents, mis gaasi põhja vajutamisel tõstab survet kuskil 0,3 bar võrra, kompenseerides sellega...mida?
muidu on projekt aus ja täiesti kvaliteetselt tehtud
Ise tehtud surveregulaatoritel kipub puuduma ka vaakumreferents, viimane on ju mõeldud kompenseerima vaakumi kadumist järsul gaasi vajutamisel (sisselaskes olev vaakum aitab pihustitest bensiini välja, vaakumi kadumisel see efekt kaob).
need igasugu jetronicud ja motronicud jäävad isegi järeleaidatud vabahingava vajaduste täitmisega jänni
lihtsamatel niisama kraapimseks ehitatud projektidel ilmselt mõttekas mõelda välja surveregulaator, mis kergitab boosi mõjul bensiinisurvet
minu koolifüüsika ütleb, et kui üritada pihustada 1 bar siserõhku omavasse kollektorisse 2,5 bar töörõhuga L-jetronicu abiga bensiini, siis boosti tõusul hakkab pihusti tootlikkus langema, sest summaarne pritserõhk väheneb boosti võrra? Ehk siis pihusti pihustab sama tootlikkusega, mis 1,5 bar bensiinirõhu korral. selle kompenseerimiseks kruvime survet peale, kuid probleemi iseenesest see ei kaota.
isegi nii väikse summaarse rõhu muutumise pärast, nagu on vabahingaval EFI mootoril (alla 0,5 bar) on autovalmistajad pidanud vajalikuks panna vaakumreferents, mis gaasi põhja vajutamisel tõstab survet kuskil 0,3 bar võrra, kompenseerides sellega...mida?
muidu on projekt aus ja täiesti kvaliteetselt tehtud
Vaakumreferents pole kuhugi kadunud, täitsa olemas. Kütuse surve tõuseb boostiga täpselt samas taktis. Rõhuregulaatorit kasutasime hoopis rõhu vähendamiseks kahel põhjusel: esiteks et aidata lahjendada lisapihustite kasutuselevõtust tingitud liigrikast segu, teiseks et vältida kütusekulu kasvamisel pumba jõuetusest tingitud rõhulangust, sest pump, mis ka antud ascona pealt, tõenäoliselt eriti suutlik ei ole ning peale selle vana ka juba.