TurboClub

Et selline küsimus vesijahutusega turbol kui ma ei ühenda vee voolikuid kas see kahjustab turbot (õhk jahutusega mootor).

loomulikult, turbol on ju meeletud pöörded ning kui ta jahutust ei saa siis kõrbeb väga kiiresti ära.

Õli jahutab samuti turbot. Ega saa ennem teada ei saa, kui järgi ei proovi. Parem muidugi otsida ainult õlijahutuse - määrimisega turbo.

Tehakse küll ja küll (kasutatakse vaid õli jahutamiseks), aga seda ei soovitata eriti kuullaagerturbotel, millel õli voolab läbi restrictori. Seepärast on õli hulk (ja ka jahutusefekt) väiksem.

kauaks tal seda eluiga niimoodi on? või siis lihtsalt ei tohi pikalt peenestada?

Asi on rohkem pärast sõitu jahutamises, mitte peenestamises.

Mitut võidusõiduautot oled sa näinud, millel kasutatakse vesijahutust turbol? Ma mõtlen päris ringrajaautosid (nt. 12h, 24h jt.), mitte tänavaautosid, millega vahel dragimas käiakse.

ei ole näinud, sellepärast küsingi...aga miks siis kasutatakse ainult õlijahtusega turbot, kas neil ehitus teine ja sobivad rohkem või on mingi muu põhjus?

Ei ole mõtet vrrelda oma tänava masinaid võistlusmasinatega
kus mootor maksab juba reeglina rohkem kui teil kogu auto

See oli küll hea ja sisukas postitus.

Ei tea miks ei ole? Sellistelt masinatelt tulebki õppust võtta, sest nende puhul on lahendused tehtud sellised, mis koormustel kestavad.

tavakasutuses on parem ikka see lahendus, kus kasutatakse mõlemaid, ehk õli määrib ja jahutab ja vesi aint siis jahutab.aint õliga läheb õli kuumaks ja suurt radiaatorit kasutades läheb jälle palju õli mootorisse.tosool ei maksa õli kõrval ju midagi. lisaks veel kannatab mootori üldine temp. reziim, sest kuum õli on soojendab ka mootorit, mida omakorda jahutab vesi.

Ma miskipärast arvan et konkreetselt turbo enda poolt soojendatava õli kogus on võrreldes ülejäänud mootoriga üsna tühine.

Ma arvan, et päris nii kah nüüd pole, et võistlusmootoril pole veega jahutust, siis pole see vajalik vms. Võistlusmootoreid vahetatakse või äärmisel juhul remonditakse peale igat võistlust. Usun, et peale ühte võistlust ei kannata samat turbot enam kasutada samas konditsioonis.
Tänavaauto peab aga läbi ajama sama turboga sadu tuhandeid kilomeetreid.

Oma aja, ainult õlijahutusega esimesed Saabi turbod küll vastupidavusega ei hiilanud ...

1 miil ringrajal võrdub keskmiselt 1000 miiliga tänaval. Selline on nö rusikareegel vastupidavuse võrdlemisel.
Logish, see ei tähenda, et konkreetne mootor kannatabki tänaval 100 000km sõita, kuna tolerantsid on vähe teised (tänavasõidul kolb ei kuumenegi kõval võisudõidu-turbomootoril piisavalt, et sil. ja kolvi vaheline lõtk paigas oleks), kuid reegel käib materjalitugevuse kohta.

Ja õlijahutusega turbod kestavad väga hästi, kui neid mõistlikult kohelda: lasta jahtuda peale paarutamist tühikäigul.
Näide: kasvõi 911 Turbo, millel kasutatakse õlijahutust kuni mudelini 993 Turbo (1995-1998), kuna autol pole endalgi vesijahutust ja nende turbod töötavad 100 000-150 000km mingite probleemideta.

Uuematel 911T mudelitel on juba vesijahutus ka turbol? Eks 12 aastaga on turbotehnoloogia metsikult arenenud ja tuleks pigem vaadata/võrrelda mis lahendusi kasutavad uued tipptasemel turboautod.

Naljakas on vahel audiclubi foorumit lugeda kus kõige ülimaks ja parimate turbo-lahenduste aluseks peetakse ca 25 aastat tagasi ralliradasid sõitnud S1 Audit.