Mihkel kirjutas:
Saab ka SnowPerformance komplektile failsafe lisasid. Iga lisa muidugi kasvatab selle kit-i hinda.
Päris paljud Eestis on edukalt sõitnud ja sõidavad siiamaani ka ilma lisasensoriteta aga ega ta reaalsuses õige muidugi pole.
Selles mõttes, et kindlustust pole ka vaja enne, kui pauku paned. Aga sa ilmselt mõistad seda isegi
Ükskõik mis võib juhtuda, nii, et ei saa arugi enne, kui liiga hilja...
Tsiteeri:
Mis osas PWM süsteemi eelis väljendub? Kahe astmelisena ei ole see segu järsk muutus väga näha.
Üks eelis on ilmselt vedeliku kulu vähenemine, kuid pole ise veel erinevate düüsi suurustega mänginud, kasutame ennast tõestanud düüse.
Düüse kasutan ma 2x1.0mm, mis tagavad voolavuse kuni 1100cc, kui rõhk taga on. Ma ei tea, kui suuri te kasutate, aga düüsi valik sõltub ka võimsusest.
PWM süsteemi eelis on see, et suure düüsiga ei kalla keskelt täiega täis. Eks sa võid ise arvata, mis juhtub, kui 1100cc keskelt peale läheb.
50/50 metanooli-vee segu puhul on see ca. 550cc puhast metanooli.
Kui nüüd arvestada, et minu autol on kogu pihustite voolavus ca 3000 cc 4 bari juures ja siis, kui keskel täis boost on, on pihustite kasutatuse protsent heal juhul 30-40%, siis suureneb peale antava kütuse hulk poolteist korda. Ehk siis, kui testi mõttes tegin korraks nii, et keskelt panin kõik pritsima oli segu nii rikas, et lairiba ei näidanud enam (alla 10-e) ja auto poos.
Lõpus on aga see jama, et kisub lahjaks ära. Ehk siis põhimõtteliselt ongi see, et kas paned väikesed düüsid või siis on seadistamine üsna porno (eriti ajul, kus juhtimine ei ole rõhu ja pöörete põhine) ning ikka on segu hüpped ja ka väga suur metanooli kulu, isegi kui korra linnas õrnalt gaasi vajutad.
Mul on kasutuses lihtsalt klaasipesu paak ning sellest piisab kaheks-kolmeks tankimiskorraks tavasõidus (ja kui just klaase julmalt ei pese).
PWM süsteemiga ei ole segu hüppeid üldse. Sirge joon põhimõtteliselt (kõikumine max. 0.2 afr) ning kütust võtsin maha kindla % võrra vastavalt pihustite duty cycle-le, ehk siis seadistamine oli väga lihtne.
Ning üldse, metanooli/kütust pannakse ju vastavalt õhu hulgale, mis mootorisse jõuab. Seega igasugused puhtalt rõhupõhised juhtimised, mis pöördeid ei arvesta on juba eos mõnes mõttes ebaõnnestunud, sest nad ei ole lihtsalt korrektsed ka teoreetilist sisepõlemismootori tööd arvestades.
Aga küsimus on - et kui te nagunii näiteks VEMS-i kasutate, siis miks üldse mingit metanooli kontrollerit, kui sellist vaja on? Kas aju ei saa panna PWM-iga juhtima? Kas siis otse pumpa (vajab võimsat FET-i) või solenoidi (siin pole olulist vahet)?
Hinnaga olen muide nõus. Kuigi see Aquamisti kit, mis mul, on väga hea, on see ikkagi ropult kallis ja saab oluliselt väiksema hinnaga efekti kätte.
Samas, ma ilma failsafe-ta ei tahtnud asja teha (mul mootori jupid pehmelt öeldes üsna kallid) ning kui ma hakkasin snow performance juppidest kokku panema, siis tuli lõpuks välja, et parem on kohe HFS-3 osta. Mis ma ka tähele panin on see, et enamus kitte kasutab "push-to-connect" fittinguid plastikust, mis ei ole pikas perspektiivis väga töökindlad.
Aquamisti komplektis olid aga spetsiaalsed "compression" keeratavad fittingud metallist. Jällegi, kui tahtsin neid saada, siis läks ükskõik mis teisel kitil hind ulmeliseks ära...
Ma ei ürita siin Aquamisti promoda - ma ei tegele nende süsteemide müügiga ega paigaldusega, lihtsalt räägin oma isiklikust kogemusest oma isikliku autoga, sest tegin väga põhjalikku uuringut, enne kui midagi soetada ja vaatasin enamuse pakkujate erinevad variandid läbi (Snow Performance, Aquamist, Devils own, Coolingmist jne).
P.S.
Graafik esimeses postituses on väga hea ning ehk näitab skeptikutele, kui palju metanoolist kasu on.
Mida suurem surveaste ja täituvus, seda dramaatilisemaks efekt muutub. Rääkimata sellest, et auto käib super hästi edasi ka 30-40C suvepäeval, kui asfalt sulab.