Tere,
Nimelt oman Opelit mootoriga Z20LET. Jäi aasta tagasi seisma mootori vea tõttu, kolvist tükk väljas, saaled läbi (eelnevalt esines aegajalt ka õlirõhu probleeme), kaelad kulunud, silindri pind kergelt kahjustatud. Kuna antud mootorit Eesti pea et võimatu leida; Inglismaalt 1000€+ euri, siis sai kerge googeldamisega niivõrd palju targemaks, et X20XEV koodiga mootori alumine osa - plokk, vänt ja kepsud on samad, seega sai osta selline ideaalses seisus mootor endale doonoriks. Oli mõte, et jätan mootorisse vabalthingava kõrge surveastmega kolvid, ning kasutan kahte plokikaane tihendit ja asi saab toimima. Sai mootor juba nõnda palju kokku pandud, et plokki turbo õli tagasivoolutoru auk puuritud - keermestatud; alumine ots uute saalte - simmeritega - tihenditega kokku laotud; vanad, kuid väga heas seisukorras X20XEV kolvid ning rõngad mootoris ja asi hetkel ongi plokikaane tihendi taga. Tekkis aga mõte üle kontrollida, mis taolise kombinatsiooniga surveaste tuleks, ning minu arvutuste kohaselt oleks selleks ~10:1 võrreldes originaali 8.8-ga. Seda siis kasutades kahte 1.2mm LET mootori metalltihendit. Saadaval on ka XEV mootori tihendid, paksusega 1.3mm, kuid selle liigiks on kirjas pehme-metall tihend, milles seisneb nende erinevus?
Siinkohal sooviksingi teada, kas ja kui hästi mootor sellises seades töötab, ilma midagi muud näppimata. Turbomootorite kohapealt olen veel üsna roheline. Surveastme tõusmisega suureneb detonatsioonioht, kuid kas sellise erinevuse puhul on see oht reaalne? Aitab seda ohtu vähendada vist ka süütemomendi muutmine?
Lisaks veel selline küsimus, et kuna kasutan vabalthingava kolbe, surveaste on kõrgem ning sai ka kaant lihvitud, ega ei ole võimalus et klapid kolbi käivad? Kolvil küll klapi süvised, kuid kas on need piisavalt suured. Kas selle teada saamiseks on mingisugused matemaatilised valemid või tuleb asi puhtalt ära katsetada, kaan paari poldiga peale ja nukka keerata?
|