Turbomootoril sõltub otseselt summuti väikesest taksitusest võimsus ja kui vabalt turbo töötab. Enamikul tehaseturbomootoritel tuleb nii üldiselt võimsust, kui jõudu madalatel pööretel juurde, kui summuti vastusurve väheneb. Aga seda ainult teatud piirini, kui summutitoru läbimõõdud ajada "megasuureks" (4 tolli ja rohkem), siis pidavat juba kasulik mõju ärakaduma.

Blow-off klapp käib ükskõik kuhu, kus on ülerõhk (turbost gaasiklapini). Väga minimaalselt on põhjendatud blow-offi paigutamine enne intercoolerit (mitte pärast), kuna siis ei soojenda blow-offist välja lastud õhk (õhk, millest mootorile kasu niikuinii pole) intercoolerit. Reaalne erinevus on ilmselt üürike.

Karterituulutus
Kolvirõngad ei ole silindriseinaga absoluutselt tihedad, mistõttu satub iga töötakti ajal kolvirõngaste vahelt väike surts silindri-gaase ka karterisse. Nende kogus on võrreldes mootorist läbikäiva õhu kogusega väga väike, kuid siiski arvestatav, et karter peab olema n-ö tuulutatud (avatud rõhuvabasse keskkonda), muidu tekiks karterisse ülerõhk. Et seda ülerõhku vältida, ühendatakse karterituulutus vabalthingavatel mootoritel tavaliselt otse sisselaskekollektori külge. Arusaadavalt ei saa seda turbomootoril niisama lihtsalt teha, kuna turbomootoril on sisselaskes aeg-ajalt ülerõhk, mis pressitaks sellisel juhul karterisse. Seetõttu tuleb turbomootoril karterituulutus ühendada turbo õhtuvõtuga (sinna, kus pole kunagi ülerõhku).
Üks oluline aspekt on karterituulutuse juures veel: õliaurud. Kuna karteris on õli ja seal käib koguaeg vilgas tegevus, on karterist tulnud õhk veidi õline. Kui mootor on väga hõre, tekib karterisse olenemata tuulutuse olemasolust teatav ülerõhk ja karterituulutusest hakkab õli lausa suures koguses pritsima. Kui karterituulutusest tuleb väike kogus õli, ei tähenda see veel, et mootoril midagi viga oleks. Küll aga piisab sellest, et kogu mootori sisselase seestpoolt õliseks teha. Selle vältimiseks pannakse vahele õlipüüdurpaak (oil catch can) või ei ühendata karterituulutust lihtsalt sisselaskega - viiakse näiteks lihtsalt voolik põhja alla või kuskile anumasse (et oleks näha, palju karterituulutuse kaudu õli on väljunud).

Täpselt sama idee on ka klapikambrikaane all toimuvaga - vajab tuulutamist. Sageli ongi karterituulutus ja klapikambrikaane tuulutus kokku ühendatud ja põhimõtteliselt puudub põhjus teisiti talitamiseks.

_________________
Lauda nitro

Pealegi ei valgu õli nii kergelt alla karterisse, kui seal on suurem rõhk kui klapikambris. Sisselaskesse ei saa lasta, eriti kui suuremad koormused, kuna õliaurud võivad detonatsiooni tekitada.
Kapotti alla õlikoguja, mis on välisõhku ühendatud, võib ka salongi õlihaisu tuua, mis võib algul harjumatu olla
Ideaalne oleks vist korraliku õli-õhu eraldajaga paak kuskil jahedas stange all, ja sealt pealt siis õhuvoolik õhufiltrisse. ja alt õlivoolik karterisse. 1 variant mida pole nagu kohanud oleks ka õlikogujast gaasid juhtida kuskile põhja alla, ja et jokk oleks, siis voolikule filter kah otsa.

_________________
slyy2048
WhatsApp: +6281339093884
12.0s CA18DET

Vabalthingaval on seda varjanti palju kasutatud, kus on karteri tuulutus toru põhja alla viidud. Pisike korosiooni tõrje ei tee kunagi paha.
Turbokal ei kujuta ette mis ta sealt tuulutusest välja ajab ja mis kogustes aga küll se ole suve jooksul näha.

Oilcatchi hingamisavast üldiselt tuleb auru, kuna sissetulevas voolikus võiks juba aurud seinale kondenseeruma hakata ja paak ise peab külmas olema, et sealt suht viimanegi aur tilkadeks kondenseerida. Kui otse ilma catchita panna, siis jah 200eek/L õliga õlitad põhja alust, ja kui kolvirõngas või kaanetihend lendab, siis on võistluse puhul rada rikutud. Paagil võiks olla üleval hingamisavas ka õli-eraldaja, nagu klapikambrikaanteski, et paratamatult peab aur ka korra vastu jahedat plaati põrkama, et välja pääseda.

_________________
slyy2048
WhatsApp: +6281339093884
12.0s CA18DET

Tänud kõigile, kes vastasid!
Sain natuke targemaks küll.
Kuna mul on 16V plokk, siis on seal sihuke huvitav detail ploki küljes:


Ideepoolest peakski see olema mingi karterituulutuse detail:


Üks ots käib sinna ümarasse auku, kus näiteks Jans oma Corradol ongi selle tuulutuse ühendanud.
Poltidega koha saaks ka ideepoolest kinni panna.
Samas on selles alumiiniumtükis mingid vaheseinad, mis äkki siis lasebki õli kartrerisse tagasi.
Kuna mul auto veel ei käi, siis ma ei oskagi veel olematute kogemuste põhjal ennustada, mida mul täpselt vaja on ja kuidas asi lõpuks lahendada.

arx

1.8T 20v on samasugune detail, sealt edasi on voolik lihtsalt põhja alla veetud.
Ei ole probleeme olnud, sammuti ei ole auto põhi õliseks saanud.

Kahe nädalavahetusega siis sai tehtud järgmist:
Tõstsin siis mootori maha ja loodetavasti siis viimast korda, ning panin paika ära hammasrihma. Rihma ei õnnestunud mul aga panna nii täpselt, kui ma oleks tahtnud. Proovisin mis ma proovisin, aga pool hammast jäi nagu ikka paigast ära. Ei oskagi öelda, milles asi, aga kui see peaks probleeme hakkama tekitama, siis seda ei ole ka raske õnneks uuesti üle käia:


Soetasin omale ära hunniku kilakola: Mingi ajutise õhufiltri, õlifiltri, õlituse pealevoolu ja äravoolu jaoks voolikud, küünlajuhtmed, rihmad, kollektori tihendid, tikkpoldid (said kogematta ainult liiga pikad ning neile tuleb keeret ise juurde keerata) ja mutrid.
Samuti tõin Jansi käest ära juhtmestiku, mida peab siis tuleval nädalavahetusel hakkama vaatama, kas suudan ilma skeemita välja selgitada, kus mingid pistikud lähevad või on mul ikkagi millegi pealt vaja vaadata.


Jahutuse tagasivoolu paigutasin siis paisumispunni asemele. See koht on siis Jansil ja teistel G60ne meestel juba välja mõeldud:


Ühenduse tegemiseks kasutasin siis uut paisumispunni, läbiviiku, keermeliimi ja mootori silikoni:


Tagasipanekul sai samuti pisut silikooni ümber määritud ja loodetavasti püsib see seal omal kohal:


Esialgu jäävad voolikud klamber ühendustega, mille aga hiljem saab siis ümber teha kui kõik asjad toimivad:


Õlituse pealevool sai aga lastud teha juba korralik voolik ning omal tuli ainult flants ise teha:


Äravoolu stutsi keevitasin samuti karteripõhja külge ära ja lõpuks sai siis ka karteri lõplikult alla ära keerata:


Hulga nikitsemist ja nokitsemist oli aga WG paigutamisega:


Tegin mis ma tegin, aga seda tuli ikka mitu korda ümber teha. Põhjus siis selles, et elu läks suhteliselt kitsaks seal all ära ja küll ei mahtunud õli äravool ära ja küll ei saanud mingeid polte enam sisse, kuna kronstein jäi ette jne. Lõpuks aga jäi see asi selline:

Hiljem avastasin, et natuke tuleb veel ümebr ühest kohast lõigata, aga põhimõtteliselt ta selline peaks jääma.

Treial tegi ära ka Blow-Offi jaoks flantsi:


...ning ühe vaheseibi roolivõimendi pumba jaoks, mis G60ne pumbal on pisut teine, kui minu tavalise Golfi pumbal:


arx

Viimane nädalavahetus tegelesin siis lõpuks ka elektriskeemiga, millega tutvumise aluseks leidsin netist paar elektriskeemi, mis on nö. lihtsa inimese poolt tehtud lihtsale inimesele.




Kumbki neist pole nagu päris täiuslik ja juhtmeid üle kontrollides leidsin paar viga, millega võiks neid ka natuke täiustada. Ideepoolest pole need aga midagi hullu ja kui kunagi aega üle jääb, siis teen võibolla endapoolse skeemi nende alusel ja eesti keeles siis
Üks suurim vahe on aga neil skeemidel aju relees, ehk siis "Digifant ECU relay" ja teisel joonisel relee numbriga 165906381.
Ühel joonisel on on see 4 otsaga relee ja teisel 5 otsaga, millest 1 on väike klemm.
Mulle tundub õigem see 5 otsaga ja plaanin nagu puuduoleva elektriosa siis selle relee peale teha.

Kaitsmeplokis on olemas ka tegelikult õige koht sellele releele, aga voolusid seal pole ja kuna Golfi kaitsmeplokk on minujaoks hetkel "musta kasti" staatuses, ehk ma ei tea, kus seal miski asi jookseb, siis arvatavasti panen seega 1 lisa relee juurde ja eraldi pesaga.

Kui see relee peaks paika saama, siis peaks proovima juba käivitada.
Hetkel pole küll lamba veel kuskil ja õhus ripub veel ka "air temperature sensor", aga need vist ei tohiks käivitamist otseselt segada.
Plaan siis korra ilma turbota käima saada, et õlid hakkaksid liikuma jne, ning siis alles turbo külge panna.

arx

Kas see roheline joon,mis lähen aju nr 3 klemmist küttepumba relee 85 klemmile, on mass? Esimesel skeemil. Ning kas see tähendab,et küttepumba releed juhitakse massiga? Ei näe nagu muud ühendust sellel ajuga.

Enamus ajud juhivad kütusepumba releed massiga.

ok. Mu elekter ei ole eriti tugev. Lihtsalt mul G60-el probleem,et süütest ei tule küttepump järgi ja kõik peale selle massi kontrollitud. Eks peab siis tuhlama hakkama juhtmetes uuesti.

IAT ja lambda ei sega käivitamist, eriti ei taha tühikäigul käia ja väga rikkalt käib, endalgi sai esimene käivitus nii tehtud, kasutaja Kaak äkki mäletab, kuidas ta minul juhtmed ühendas, ajule ja kütusepumbale on eraldi releed mul, toited ja massid on ainult süütelukust, rohkem mootori juhtmestikul ja ajul Golfi esialgse juhtmestikuga ühist pole ja muud ( tuled viled ) toimivad originaal juhtmestiku ja kaitsmekarbi peal, pistikuid valesti küll ei ole võimalik ühendada, igaüks on erinev.

See nädalavahetus polnud mul muude ürituste, töö ja tegevuste kõrvalt garaazis väga palju aega olla, aga kuna eelmine nädal ostsin omale vajaliku relee ära ning ka kõik vajalikud pesad ja juhtmeotsad, siis ei suutnud ennast pühapäeval tagasi hoida ja käisin panin need paika ära.

Mõtlesin, et kui kõik nagu paigas siis äkki ei teki mingeid komplikatsioone ja tuleb ainult võtit keerata.
Paigaldasingi siis armatuuri alla relee pesa ära ja tegin ka skeemi järgi vajalikud ühendused. Aju juurde tegin esialgu ajutised ühendused läbi pistikute, et kõike saaks vajadusel ka lahti ühendada, kui vaja.
Pärast ühendasin veel ära kütuse voolikud ning põhimõtteliselt peakski kõik esialgseks mingisuguseks käivituseks valmis olema.
Oma sinisilmses unistuses lootsin, et nii kui võtit keeran, on "prõnnn" ja käib, aga kus sa sellega
Starter veab ja pump põhimõtteliselt lööb, aga ei saanud üksi vaadata, kas ka säde olemas oli ja kuna kell oli juba liialt palju ning ma naisele ütlesin, et käin ainult korra garaazis, siis otsustasin selleks korraks lõpetada.

Nüüd siis mõned küsimused, mis mind vaevama hakkasid:
1 - Süüde sees oli kütusepump koguaeg taga, vanasti aga mitte. Mille järgi aju seda pumpa sisse ja välja lülitab? Kütuselati otsas on mingisugune andur, aga sinna pole mul juhtmestikus ühtegi pistikut.
2 - Kütuserõhk oli regulaatoril oleva kella järgi 2,0-2,5 bar ja kuna on tegemist 66kw monopritse originaal pumbaga, siis äkki on sellest üleüldsegi vähe, et käimagi auto saada
3 - Ühe küünla keerasin sädeme vaatamiseks maha, aga see polnud nagu märg ja üksinda ei näinud, kas säde oli või mitte. Süütepoolil nagu vool tundus olema, iseasi, kas see pool üleüldsegi töötab.

Niipalju ma jõudsin nagu vaadata.
Praegu mõtlen, et kuna plaanis neljapäevast pühapäevani vist autoga tegeleda, et kas tellida omale boschi 044 pump ära ja visata see originaal kuskile üle aia.

arx

1 - Ma ei kujuta ette, et kütuselati otsas oleva anduriga midagi muud kui kütuserõhu mõõdetakse. Ilmselt aju kütusepumpa välja lülitabki just selle anduri näidu järgi.
2 - Monopritse pump on kindlasti liiga nõrk, aga samas 2-2.5bar-iga peaks pikapeale käiates väheke turtsuma ikka saama mootori.
3 - Jah, kontrolli sädeme olemasolu kõigepealt. Kui säde kenasti olemas, tuleb kontrollida kütuse "tulemist".
Üldiselt, kui silindris on enam-vähem õigel hetkel säde ja suurusjärk õige kogus kütust, käivitub mootor suhteliselt lihtsalt.
Jaksu!

_________________
Lauda nitro