Mõlemat, sõltuvalt autost. Mõnel on see suunatud kepsusõrmele, mõnel kolvipõhjale. Kumbagil juhul tekib kolvi põhja juures niiehknaa õliudu, seda ka eraldi paigaldatud õlipihustite puhul. Kogu kolvi-silindri ala määrimine toimub paiskõlituse teel. Sinna suunatud õlijuga lihtsalt suurendab õli hulka ja seetõttu jõuab ka kolvipõhjale rohkem õli = parem soojuskanne sealt.

_________________
http://www.facebook.com/vemsporsche
http://www.porsche-foorum.org

Õlipritsid peaks ikka esmasena kolbe jahutama.
Fordi 2,0 Zetecil (Mondeo) on sellised näiteks stockis. Kui neid kannatab panna siis 1k eegi eest sa saad need koos mootoriga ilmselt

Kirjutaks siis mõne uuenduse ja lõppu ka mõned küsimused mootori kokku paneku kohta.

Üle eelmisel nädalavahetusel võtsin siis Tallinna tee jalge alla, kuna oli ka kaks põhjust sinna minemiseks.

Esimene siis see, et sain siis lõpuks pakkumise 1,8 16V plokile (ja nagu nuhtlus, peale tavalise ploki ostu ) ja igasuguse aretamise asemel on see kindlasti odavam ja kiirem variant:


Nagu pildilt näha, on juba plokile hobujõude juurde värvitud. Tegemist siis tagasihoidlikuma sinise plokiga, mis on 5 hobujõudu lahjem, kui punaseks värvitud plokk

Esimese suurema asjana otsisin siis suurema kasti, kuhu ka plokk ära mahuks ja uputasin ta siis pesuainega segatud tulikuuma vette:


Lahti võtmisel nägin aga kohati mingid metallset puru ja kohe ei saanud aru, kus see sinna tekkida võis.
Hiljem, kui kõik puhas oli, siis nägin, milles asi.
Nimelt olid abivõlli saaled väga nutuses seisus:


Üldiselt rikkus see koostöös teise faktiga, et mu igapäeva sõidukile Audile jooksis laupäeva õhtul kits ette, igasuguse pühapäevase garaazituju ära. Seda siis sellepärast, et ma esialgu ei teadnud üldse, kui keeruline nende saalede vahetamine olla võib ja ülejäänud pühapäev kulus mul siis Audi esitule kõrvade lappimisele (õnneks siis kogu laupäevase õnnetuse tulemus)

Esmaspäeval aga lähevad igasugused ebaõnnestumised meelest ära uuel nädalal muretsesin siis uued saaled ja ka plokikaanele uued väljalaske tikkpoldid ja mutrid.


Abivõlli saalede vahetamiseks vajaminevad tööriistad siis nägid välja sellised:


Vaja oli siis kahte paraja mõõduga puksi ja üht võlli, mida siis löökriistana kasutada (minu puhul siis seesama 16V oma, kuna sedea oli seal kohati tuunitud ja käiku see niikunii ei lähe).
Üldiselt tulid need saaled ilusti välja ja sisse läksid samuti ilusti. Vaatama pidi ainult seda, et õlitus augud kohakuti jääksid.

Teise asjana, miks Tallinnas tuli käia, oli siis plokikaan.
Tõin ta siis ise Windorfist ära ja sain ka siis tehtud tööde tutvustamise kõrval kaasa ka mõned näpunäited tegijalt mehelt Tiidult endalt.
Üldiselt nägi siis asi välja nagu uus:


Erilist huvi polnud küll head tööd kuidagi hakata oma peaga paremaks tegema, aga Tiit soovitas siiski natuke korrigeerida üleminekuid masinaga lõigatud ja mu enda lihvitud osaga. Seda ka siis ettevaatlikult tegin.
Klapipesad nägid siis välja sellised ja natuke on ka näha seda, mida siis korrigeerima pidi:


Kuna klappidel olid olnd mingid vigastused (ei teagi, kas mul enda tehtud või olid juba eelnevalt) siis kokku panemisel üritasin olla igatahes ettevaatlikum:


Nukkvõlli panen siis hiljem. Praegu panin vana tihendiga klapikambrikaane peale, igasugused augud kinni ja kaane peistin ära kasti:


Kuna hoonimisse pole plaanis plokki viia (ei näe mõtet, kuna pole uued kolvid, pole puuritud plokk jne.) siis soetasin omale sellise tööriista:


Proovisin siis vana ploki peal, kuidas asi toimib.
Enne:


ja peale umbes 10 korda üles alla lihvimist:


Pildilt siis näha, et randi all on must osa, mida see hoonimine nagu ei puuduta.
Kuna ma täpselt ei tea, milline see pind olema peab, siis eeldan, et mingist 5-6 korda kiiret üles alla laskmist peaks vist piisama, et mitte väga liiale minna.

Ülejäänud puhapäev kulus siis ploki puhsatamisele:


...ja värvimisele:


Nüüd aga mõned küsimused, kuna plaanis siis ehk järgmine pühapäev alumine ots enamvähem kokku ära panna.

Raamsaalede pakud (nimetatakse vist nii)
Kas peaks kasutama algse, ehk G60 ploki omi või siis käivad need pakud ikka plokiga koos ja peaks kasutama 16V omi?

Kolvirõngaste asetus
Kui plokk risti ette võtta, siis surverõngad peaksid olema kella 9 ja 3 asendis, ning õlirõngas näiteks 12 või kella 6 asendis?

Kepsupoldid
Poldid ammu ostetud, aga hiljuti sain siis väljatrüki Autodatast, kus siis pingutusjõudude juures kirjas see:
Main bearings - renew bolts/nuts - NO
Big end bearing - renew bolts/nuts - NO

Ei teagi, kas peaks siis seda uskuma ja jätma vanad poldid või asendama need uutega, mis pole küll mingid performance jupid.

Kolvid
Kui leidub kolvidel mingeid teravamaid nurki vms, kas oleks nagu mõistlik neid mingi peene liivapaberiga natuke töödelda?

Kolvide järjekord
Kuna asjad pole uued, siis kas kõige mõistlikum oleks kasutada algset järjestust, ehk siis teisest plokist esimene kolb läheb uue ploki esimesse silindrisse jne. kui nüüd otseselt mõõtude järgi pole kavas neid paika hakata ajama?

Tänud ette, kel viitsimist vastata!

arx

Plokikaas
Üldiselt on sellised avad/laagrid alati tehtud kahest poolest, mida ei peaks omavahel sassi ajama.
Ehk siis kokku panema need osad, mis on tehasest kokku loodud. Lisaks peavad pooled olema õiget pidi.
Seesama kehtib (eriti) ka kepsusilmade kohta, kuna need on vahest isegi murtud, mitte pooleks lõigatud.
Teine võimalus on "vända liini" töötlemine, nii et kõik avad saaks samale teljele ja ühesuurusteks.
Rõngavahed ei tohiks lihtsalt sattuda kohakuti. Rõngad on sul ikka uued ?
Rõngastel vaata ka seda, et õigtpidi saaks - ülemine ja alumine pool on vähemalt surverõngastel erinevad.
Kui vanade rõngastega kokkupaned, siis oleks mõistlik rõngavahesid mõõta ja sobitada
Kui poltide pingutus on puhtalt jõu järgi näit 100 nm ja poldid ei ole pikenenud uuega võrreldes, siis võib kasutada - eriti, kui Autodata ka lubab.
Kui poldid on venivad - pingutatakse näit 70 nm + 180 kraadi ja on uutega võrreldes pikenenud, siis ei tohiks kasutada.
Miks mitte.
Võiksid ikka proovida neid erinevatesse silindritesse koos kaliibriga.Vana mootori sees olnud järjekord ei ole ilmselt tähtis, kui välja arvata see, et mootori konstruktsiooniliste iseärasuste tõttu kipuvad mõned kolvid teistest rohkem, või erinevalt kuluma.

Aga ära sa korralikku mootorit nende nõuannete järgi vanadest osadest ehita

Pakkusid ma uurinud ei ole, kas neil füüsiliselt kah mõni erinevus, et üks on suurem kui teise mootori oma vms. aga ise nagu vist oleks esmajärgus kasutanud kah sama ploki omasid.

Kolvirõngad on ikkagi uued, selle unustasin mainida. Nii säästu asja nüüd kah ei ehita

Ei ehitagi uut mootorit vaid ehitan esimest ja rohkem kogemuste kogumiseks.
Alguses pole vaja kohe uusi kalleid juppe, kui ei oska veel vanadegagi õigeid võtteid kasutada jne.

Loodan, et tulemus saab selline, mis mingi aja ikka töötab

arx

Kui suured klapid sul seal kaanes sees on?
Ja millelt see kaan algselt pärit on ? ( mootori kood, auto mark, aasta)

_________________
audi 2.2Tq 670hj 780nm, no nos, no alco
audi 3.0 VR6T 653hj 927nm, no nos, no alco
10.8 211

Kaan on VW Tornaado (loe: Corrado) 1,8 G60 PG mootori oma.
Klapi mõõte ei oska hetkel öelda, aga need on orginaalid ja need mõõdud leiab võibolla ka ennem nädalavahetust kuskilt netist

arx

Ok, no siis on 40mm sisse ja 33mm välja klapid.
tänud.

_________________
audi 2.2Tq 670hj 780nm, no nos, no alco
audi 3.0 VR6T 653hj 927nm, no nos, no alco
10.8 211

Vahepeal siis selles teemas natuke vaiksem olnud, selles mõttes, et ei ole viitsinud järjepidevalt siia midagi kirjutada. Nokitsenud olen aga jätkuvalt masina kallal edasi.
Mingi hetk olid siis kõik jupid olemas ja alustasin alumise otsa kokku panekut:

Tegin nii hästi, kui oma peaga oskasin:)

Värvisin ära siis ka esisilla, mis siis pärit teise auto alt:


Silla värvisin autoga samat kere värvi, aga hammaslati tavalise aerosool mustaga


Ära sai värvitud ka lõpuks siis kogu kapotialune:


Kuna tegemist on aga mati värviga, siis tulemus on igakord ka endale üllatuseks. Nimelt ei taha ükski toon olla päris sama, kui eelmine. Arvatavasti muutub värv ka veel ajaga, ehk muudab oma tooni, kas läheb siis matimaks või hallimaks. Igatahes on kapotialune nüüd hoopis tumedam, kui auto väljaspoolt :P


Vahepeal rikkus natuke nagu tuju ära kollektor, mis käis sõber Ahwena juures ahjus, et siis saada lahti igasugustest keevitamisel tekkivates pingetest. Kuna sõber ise tegeleb samuti metallitööga, siis ta nagu küsis, et kas ikka kollektor peab igaltpoolt keevituskohtadest. Tookord arvasin, et miks ta ei peaks pidama, aga pärast, kui ta uuesti kätte sain, siis hakkas pisut kripeldama. Mõtlesin, et peab ikka kuidagi katsetama, kas peab või mitte.
Kõige parema lahendusena tundus siis see, et lõikasin suvalisest õhukummist välja kolletori ja plokikaane vahele parajad kummitükid ja sama ka turbosse mineva flantsi juurde. Viimase juurde tegin ka siis ühe plaadi, kus keskelt august oli siis võimalik õhupüssist kolletorisse õhk sisse lasta.


Tulemus oli see, et lekked olid flantside ja torude ühenduskohtades. Üritasin neid lekkeid veel korrigeerida, aga lõpuks ei tulnud sellest enam midagi välja, kuna lihtsalt ei pääsenud õigele kohale enam ligi.
Seega lõikasin kolletori siis kolmeks jupiks ja viisin väikse vahetükiga turbosse minevat flantsi kaugemale, et paremini ligi pääseks.


Keevitasin üle ka kõik plokikaanega õhenduses olevad flantsid:


Kuna just lõppes üks pikk nädalavahetus, koos ka ühe lisa töölt vaba neljapäevaga, siis sai ühteist ära tehtud.
Alustasin siis kere kokku panekut, ehk tiivad tagasi, logarid, sild alla roolilatt alla, uued roolilati kummid jne.


Kuna mul enamus piduritega seonduvat on auto juures üle käidud ja vahetamata oli ainult peasilinder, siis vahetasin ka selle ära. Eelnevalt olid need pidurid ikkagi kuidagi tuimad, kuigi ees on suured G60ne pidurid ja taga samuti ketaspidurid, trummlite asemel. Loodan, et nüüd saab ehk parem:


Üks suurem töö, mis ma arvasin, et mind ees ootab oli pooltelgede ümber tegemine, õigele pikkusele. Niipalju, aga kui sain katsetada, tundub et sobivad needsamad poolteljed, mis sellel autol oma eelneva mootoriga olid. Igatahes oleks siis üks mure vähem:


Üldiselt jõudsin siis nädalavahetusel mootori ära kokku panna, sidurid ja asjad külge ja mootori ka prooviks auto peale.


Otsisin välja ka võimalikult palju juppe, et vaadata, kas kõik vajalik olemas, ehk panin siis näiteks enamus lõdvikuid prooviks külge jne.

Kollektori sain samuti lõpuks pidama ja loodan, et piisab nüüd sellest ruumist, mis sinna turbole jäi.


Suuremad asjad, mis siis veel teha:
-Summutisüsteem ära lõpetada, alates turbost (Siinkohal küsimus, et kui kaugel peab olema lambda andur?)
-Sisselaske torustikd vaja ehitada (Selleks vaja veel leida hunnik torusid)
-Elektrisüsteem teha (Vaja kunagi veel mootori doonoriks olevalt autolt see maha minna võtma)
-Turbole õlitus ja jahutus ehitada (Niipalju, kui uurisin, ei tundunud väga raske teha olema. Mootor tuleb aind vist veel maha tõsta korra)
-Radiaaator ette paigaldada (Üritan kasutada BMW radiaatorit, kus paisupaak radiaatori küljes. Seetõttu ka asi natuke keerulisem)
-Väikseid asju umbes kolma A4 lehte

arx

Kas plaanid kasutada PG mootori originaal generaatori kinnitust mis on koos G-laaduri kronsteiniga või aretad midagi muud? Pakub huvi kuna omal plaan midagi muud sinna aretada.

tavalise golf2 mootori küljest geneka kronsa saab sinna suhteliselt kergelt sobitada.
täpselt ei mäleta mis teha tuli aga see meil sinna pandud sai.

_________________
"fast , cheap and reliable...you can only pick two"

Ideepoolest saab sinna muidugi panna ka teise generaatori kinnituse ja teise generaatori jne.
Mulle aga meeldib selle puhul see laia rihmaga generaator ja see pinguti süsteem. Näeb igatahes see tunduvalt edevam ja hi-tech'im välja, kui see kiilrihmaga variant. Loodan ainult, et see ka töötab.

G-laaduri kronsteiniga on aga hoopis selline plaan, et üleliigse lõikan lihtsalt ära;)
Praeguseks on mul isegi juba märgitud ära markeriga üks algeline joon, kus see lõige peaks olema ja mis täpselt alles peaks jääma.
Lõikama veel muidugi ei hakka, sest niipalju kui praegu vaadata jõudsin, saab ehk mõne laaduri kinnituse poldiava ehk torustiku kinnituseks ära kasutada vms. Igatahes üritan mitte lõikamisega kiirustada ja pärast vanduda, nagu tavaliselt

arx

Väga viisakalt teostatud projekt, edu!

to Motary1: Tänud! Eks üritan endast parima anda. Teisest küljest vaatad nagu teisi sama mootori algega projekte, mida alustati hiljem, mis pannakse kuidagi kokku, ilma mootorissegi vaatamata ja mis sõidavad samuti juba ammu, kui minu oma on ikka veel mööda garaazi põrandat laiali
Loodan, et see äkki tasub tulemuse mõttes ennast kuidagi ikka ära kah.

Samas vaatan vahest, et keegi nagu väga midagi ei kommenteeri siin, et kas teen midagi väga valesti või milles asi.
Tunnistan ausalt, et iga sammuga õpin alles neid asju, mida tegelikult võibolla peaks juba ennem sellist projekti teadma.

Nädalavahetuse suurem osa ajast sai samuti garaazis veedetud. Areneb aga asi lootusetul teosammul
Kuna mul seekord oli telefon tühi ja fotokat samuti kaasa ei võtnud, siis pildimaterjal seekord puudub.

Eelmine nädal tellisin omale suure hurraaga ära Golf 2 1,6TD radiaatori, mis on siis kõige suurem, mida Golfidele paigaldatakse. Algne BMW radiaatori plaan langes ära, kuna probleemiks sai jahutussüsteemide liiga erinev ehitus. Nimelt on BMW salongiradiaator maapinna suhtes tunduvalt madalamal, kui Golfi oma ja seega ei oleks võimalik ka radiaatorit nii kõrgele paigutada, et salongiradiaatori jahutusvedeliku tasapind jääks alla jahutusradiaatori tasapinna. Lühidalt öeldes ei saaks vist õhku salongiradiaatorist tõenäoliselt kätte.
Reedel siis maale jõudes võtsin uue TD radiaatori kaenlasse ja läksin auto külge proovima ning kohe sain nö piltlikult "vastu näppe" sest radikas ei mahtunud ära. Nuputasin, mis ma nuputasin, aga diisli radiaator läheb vist tagastamisele, BMW radiaator läheb mu "lattu" tagasi ja jääb ootama teise Golfi valmimist (sellel pole salongiradiaator ette nähtud ) ja aretasin uued kronsteinid vana originaal radiaatori järgi.

Teise asjana tegelesin siis summutisüsteemiga, mille jõudsin siis alates turbost lõpuni ära paika lõigata ja ka kinni punktida ning ka tagumised kinnitused ära teha.

Kuna mu eelmise postituse küsimustele keegi ei märganud ehk vastata, siis oleks ikkagi paar küsimust teadjamatele:
-Kuskohas peaks olema lambda anduri koht summutis? Kas seadistamise mõttes võiks teha ka kaks anduri kohta, et ühesse läheb originaal andur, mis siis minu auto puhul hetkel on vajalik originaal aju jaoks ja teisest oleks võimalik siis WBga midagi täpsemalt vaadata?
-Kuhu paigaldada Blow-Off klapp? Olen nagu aru saanud, et enamasti on see enne sisselaske kollektorit?
-Karteri tuulutus? Selle asja olemus on mulle hetkel natuke üldises mõttes segane, et kus, mis ja mis mul täpselt seal on ja olema peaks
-Turbo asend: Vaatasin, et mul turbo jääb hetkel natuke igatpidi nurga alla, et kas sellest on miskit või ei ole see nii oluline? Nimelt avastain viimati, et turbo on võlli suhtes natuke viltu, ehk külmaosa on natuke kõrgemal, kui kuumaosa ja samuti ei olnud südamikku võimalik panna nii, et õlitus oleks ülevalt alla vertikaalselt. Viimane ei tohiks olla vist probleem, sest tubomeeste piiblis on õlituse jutu all samuti kirjas, et see nurk võib olla kuni 30 kraadi. Minul peaks see sinna vahemikku mahtuma küll.

Tänud vastamast!

arx

Tere

Lambda pane vähemalt 30cm kaugusele turbost. Paigaldamisel lähtu sellest jutust.
http://wbo2.com/lsu/position.htm
Kuid soovitavalt, mida rohkem püstises asendis ta on seda paremini ta kestab. Vähemalt enda kogemused on nii.
BOV eesmärk on turbot päästa segusiibri sulgemisel, seega paigalda võimalikult turbo lähedale.
Turbo peaks olema ikkagi võimalikult horisontaalselt. Oli paar aastat tagasi kogemus kus hakkas turbo suitsema, kuigi nurk oli vast mingi 15-20 kraadi ainult.

_________________
ex-Audi S4 2.2T - 609hp/846Nm rattast mõõdetuna
10.9@210, 1km 268km/h, 1miil 295km/h