murjam kirjutas:
Päris hea lugu. Poleks arvanud, et jutt, mis algab stiilis "kell viis öösel sai mootor lahti võetud" niimoodi lõpeb. Super tulemus!
Mis edasi plaanis? Üsna igav väljavaade vist jõudu maha keerata ja sama klassi sõita?
See ei imponeeri tõesti aga veel kurvem on see, et minu klassis pole pmt sõitjaid...lätakas vaevalt et tervet aastat sõidab, arnover viib oma taunuse usasse jne. Kui oleks vaid teadnud oleks end järgmisse klassi kirja pannud sootsi, põllu ja leissoni vahele...seda enam et sel üritusel ei sõitnud nad keegi veel üheksasse...Kindlasti see muutub juba kolmandal etapil.
Astuks ehk kohe SUPER COMPi aga kardan et siis on veel suurem kiusatus jalg sirgu lükata. Järgmine on 200m üritus tartus, seal osalen juba sellepärast et nö kodulinna üritus ja sõidan ehk omaljalal kohale. 200m korral tahaks veel enam kiirete vastu sõita sest tegelikult on minu auto 200m kiirem kui paljude teiste kellel ehk 400 veel parem....kui ma oma esikohaga teenitud punkte ei kaotaks teeksin seda kohe :D
Teoreetiliselt on mul peas 2 ideed.
1) Müüa auto ja ehitada puhtandina miskit analoogset uut (Kui saan parimad silla asendid paika siis uus mitte enam regullitava antisquatiga, kindlasti 8,5s puuriga kuid kardan et ei viitsi põrnika põhja kasutada vaid teeks toruraamile.
2) Sõidan varsti end täiega lõhki et näha mis see mootor suudab ja talub ning rellakas sisse, kere seest tühjaks ja uus toruraam, sama tehnika.
Kummaline tegelikult....võiks ju sõita ja nautida aga pigem ehitaks...