Kuna ostsin hiljaaegu uue hobiauto, siis tekkis vajadus mingi online päevik tekitada, kus kõik asjad mis tehtud ja juhtunud kirjas. Turboclub on minu tähelepanekute kohaselt üks asjalikemaid kohalikke foorumeid ja kuna turbo on sel autol olemas, siis oli justkui loomulik valik siia tulla.

Auto on ostetud Saksast, kuna kahjuks siin kohapeal ei olnud sobiva värvi ja varustusega autot ja tellimine oleks kaua aega võtnud. Soovisin kas sinist või punast ja sportpaketti. Sportpakett tähendab, et autol on all BBS'i forged veljed ja Bilsteini amortisaatorid. Velg pole küll superkerge, 17x8 kaalub tsipa üle 7 kg aga siiski standardveljest tervelt 1,2 kg kergem. Forged peaks vist lisaks tähendama suuremat mehaanilist tugevust ?
Reede, 15 september oli see päev, kui sai autole numbrid külge keeratud ja esimene sõit tehtud. Odomeeter näitas ainult 3 km.


Nädal hiljem sai esmakordselt proovitud kiiremini sõitmist. Vahe võimsa tagaveolisega oli juhitavuses päris oluline. Igaks juhuks hoidsin endiselt pöörded 5500-6000 peal, vähemalt 1000 pööret alla redline. Samuti säästsin pidureid, kuna klotsid/kettad polnud veel sisse töötanud. Auto käitus rajal hästi, kuid selgus, et tehase esisilla seadetega ja tänavarehviga pole Sauga karedal asfaldil just palju teha. Ca. 80 rajakilomeetriga oli parema esirehvi välisserv tükkideks, kuigi kuumalt oli 3,0 rõhku sees. Hoolimata tugevast kaldumisest kurvides ja alajuhitavusest, oli ta rajal parajalt kiire ja kontrollitav. Ringiajaks tuli 1.07,5 (shikaaniga). Suurimat esmamuljet avaldas väga hea roolitunnetus. Aastaid neliveoliste VAG grupi toodetega sõitnuna, olin juba leppinud, et neliveolise rool on tuim ja tundetu võrreldes tagaveolistega (loe BMW).
Tehtud asjadest niipalju, et tänaseks (ls. 2000 km) olen tagumised klaasid ära tooninud ning eemaldasin tagaluugilt kirjad ja embleemid. Clean look meeldib palju rohkem.
Samuti sai tehtud täiendav korrosioonitõrje. Kuigi ta tuleb mingi möksiga alt ära tehtult, siis seda on ikka suht. suvaliselt sinna põhja alla pritsitud. Palju on paljast plekki ja kõik põhjaalused tugevdusstruktuururid on seest töötlemata, kruntvärv ainult. Väidetavalt on kere galvaniseeritud aga ikkagi, meie kliimas see vaevalt päästab. Seega tegin Dinitroli toodetega põhja üle, uue autoga on seda suht. lihtne teha. Loomulikult igale poole ilma lammutamata ligi ei saanud aga parem sai kindlasti.
Ainus tõsine etteheide on momendil värvkate. Värv on eriti õhuke ja tundub, et juba kokkupõrge keskmist mõõtu kärbsega lööb kapotile täkke sisse, neid on tekkinud kümmekond (!) ja tagumisel tiivakaarel on ka värvi maas. Ei kujuta ette mis talvel saab, kui liiv ja muu jama lendab ? Lisaks on kapotil laigud, justkui õhumullid oleks laki sees. Mujal pole nii hull aga kapott tuleb vist üle värvida kevadel. Kruusale ilma porilappideta ei julge küll minna, tõenäoliselt peaks siis terve auto üle värvima.
Teine probleem on, et vahel harva ei saa kohal seistes esimest sisse ja ka teised takerduvad, kuid ehk on lihtsalt hoovastik liiga uus.
Mingeid olulisi modifikatsioone pole lähiajal plaanis, sooviks autot ikka garantii all hoida. Samuti ei ole plaani osaleda ametlikel võistlustel, esialgu naudin lihtsalt niisama sõitmist ja käeharjutamist.
Tegemist vajavate asjade nimekirjas on sobivate talvevelgede leidmine mõõdus 17x7 ja muusika tekitamine. Samuti on neti andmetel uutel Evo'del tihti sillad paigast ära ehk sillapingist peaks läbi käima ning natuke negatiivset camberit tekitama. Ja need porilapid peaks leidma kuskilt.
Pilte eriti veel pole, panen vaatamiseks Pärnu rajapäeval newton@tqhq poolt tehtud pildid, kus välimus on nii, nagu ta poest tuli.
http://www.tqhq.ee/temp/evo/