Kuna autosid olnud pidevalt palju erinevate otstarvete jaoks ja projektikatest kah enamus pidevalt vahetunud, siis koondasin kõik ühe teema alla. Selle alla kannatab paraku ka teema loogiline jälgitavus tagantjärele, aga "pohhyolo" või kuidas see nüüd käiski.
Hetkel on vilega masinatest vaid üks telliskivi kujuline Volvo ja Jeep Grand Cherokee, mõlemad paraku tahmahaamrid, mitte kihutamiseks mõeldud mänguasjad.
Varasemalt on siit teemast käinud läbi Audi 80 CC TD (B2 kerega), pika kerega Patrol ja Pajero, Passat TDi ja TDI ja vbl veel midagi, mis hetkel meelde ei tule. Kiiresti sõitmise autod olen valinud teadlikult ilma turbota - ei tunne vajadust käia neljandikmiilil kellelegi midagi tõestamas ja enda lõbuks on ühtlasema väändekõveraga autod kuidagi sümpaatsemad. Hiljuti müüsin maha manuaalkastiga 2001a Ford Mustang GT 4.6 V8 (sellesama, mida mõnda aega Bjuutis müüdi ja Bjuuti ise reklaamiautona kasutas). Pikemat aega on olnud veel üks uunikum sportauto, millel iga hobujõud peab liigutama ainult 4.7kg jagu massi, no minu jaoks see dünaamika igal juhul piisav!
Lihtsalt kogemuse mõttes jätan siia veel ühe osa vanast tekstist, ehk on kellelgi huvitav lugeda, kes harjunud meie kasutatud autode lauskerimise eripäradega:
Naisele autot otsides leidsin sellise 85a Audi 80, mis on olnud uuest peast pensionäride käes ja hooldatud piinlikult hästi (õlivahetused 5000 km tagant jms, tehas näeb muide ette 6tkm tagant
). Kuigi läbisõitu on kogunenud praeguseks üle 600tkm, on nii mootor kui ka turbo veel originaalid ja parima tervise juures (õlikulu puudub, karteris survet pole, turbo ei leemenda). Õnneks on ka kere veel suht kabe, kuid paljude iluvigadega. Lisadena on põhjamaade varustus: 6-astmeline istmesoojendus, väga kiire ja võimas tagaklaasisoojendus, mootori ja salongi lisasoojenduselemendid jms nipetnäpet. Lihtsalt reklaamin, et ka tegeliku väikese läbisõiduga (600tkm on u 30tkm/aastas) diisel võib olla korralik ja originaal, erinevalt neist 150tkm odokanäiduga platsil müüdavatest masinatest. Hetkel kasutan seda ise igapäevasõidukina peamiselt tänu heale dünaamikale ning väga eeskujulikule kütusekulule (linnas 6L/100km, maanteel 4, Soome kütusega legaalsetel kiirustel isegi vähem, maanteepaagitäied ca 3.7 ja 3.8l/100km), kerge auto eelised. Ühel hetkel sai auto müüdud ja seda mootorit on kasutatud juba hulgim aastaid näppu külge panemata ühe Audi 100 kapoti allAga kuna tegu ikkagi turboklubiga, siis muu kollektsioon jäägu hetkel kõrvale, räägin vaid fööniga masuudipressidest:
Volvot veab edasi VAGi mootor, leidsin kunagi väga ammu Rootsist hea ja vähesõitnud (ca 400tkm) masina, mis totaalselt hooldamata. Seiklused algasid Tallinna ARKi ees, kus hammasrihm pooleks läks
. No ja siis veel peaaegu teine auto raha kõigi pisiasjade ülekäimiseks ja oligi korras, sellest alates sõidab üsna muretult, hetkel läheb meil ühiselt juba viies aasta. Ootusi ökonoomsuse osas see auto täita ei suutnud, tehase lubatud 4.4 maanteekulu asemel tuleb ikka midagi sinna 5 lähedale. Rekordpaagitäis oli Soomes Soome kütusega ja Soome maanteekiiruse (80km/h) juures. Teine suur jama autoga on see, et suvel ja maanteel on mugav püsikiirushoidjaga töristada, aga nii kui külmaks läheb, kulub sel mootori ikka jube kaua enne, kui soojaks läheb. St talvel näeb sõitmine välja nii, et lasen vähemalt pool tundi tuksuda või siis sõidan jäiste akendega paarkümmend kilomeetrit, mõlemal juhul tuleb kütusekulu nii mõttetult suur, et talvel saab seda masinat vaid põhimõtte pärast tuulutatud pikematel otstel, igapäevasõite selle mootoriga teha ei taha.
Teiseks on siis 99a Jeep Grand Cherokee selle kurikuulsa 2.5 turbodiisliga, mis kõigile halle karvu vaid põhjustab. Auto sai ostetud siis, kui läbisõit oli 120tkm ringis, tänaseks on midagi üle 150tkm ja nagu ka esimene omanik, pole ka endal olnud vajadust sellele kätt eriti külge panna. Vahekastiks on see quadradrivega lollus, kerel väike tõste, aastaringselt saab sõidetud InsaTurbodega, selline tore ja muretu pill praeguses vanuses. Offroad mind ei huvita, maastiku näeb masin maal paratamatult ja kui maapind vedelaks muutub, siis on peres ka kergem spetsiaalse maastikuettevalmistuse saanud maastur olemas (7-kohaline Issand Terrano bensumootoriga). Kütusekulu silmas pidades on sellel diiselmootoril siiski point olemas, igapäevase sõitudega saab hakkama 10 ringis ja pikkadel maanteeotstel on kulu alla 8, nt suvel Lapimaal käies paagitäite keskmine 7.1L/100km kohta - on ju ökonoomsemaid, aga kõrge mölakaga püsikiirushoidjaga, kliima sisselülitatuna ja sellest osa teed ka kerge käru sabas, ega pole vast palju masinaid, mis nii väikest kulu pakkuda suudaks. Talveks jätan selle tõenäoliselt siiski seisma, kuna libedal on mu ootused dünaamika osas veidi kõrgemad ja selleks sai hiljuti ostetud üks vabalthingav arbuus. Jeep sobib sõidustiililt pigem penskarile, vääne on olemas juba madalatel pööretel (loe: turbo viliseb kogu aeg) ja manuaalkasti ülekanded sobivad sellise veoautoliku mootori väändekõveratega fantastiliselt hästi, kui ootused veoauto dünaamikast just suuremad pole...
. 
[/url]
