ehk leiab mõni inimene siit midagi uut ja huvitavat. Äkki on kellegil midagi põhjalikku ka enda poolt lisada. kohati konarliku tõlke süüks on vist vähene kogemus, aga eks tegin kõike mis oskasin.
head lugemist
Turbolaaduri ajalugu
Esimese väljalaskegaasidel põhineva turbolaaduri töötles välja Sveitslane Dr. Alfred J. Buchi aastatel 1909-1912, aastaid enne seda, kui Garrett’i toodangud ilmusid turbolaadurite „pilti”. Dr. Buchi oli „Sulzer Brothers Research Deparment’i” peainsener ning 1915. aastal pakkus välja esimese turbolaadimisega diiselmootori prototüübi. Sellegipoolest ei võitnud geeniuse ideed tol ajal poolehoidu, kui siis minimaalset.
„General Electric” alustas turbolaadurite arendamist 1910’nendate lõpus. 1920. aastal sooritas „LePere” biplaan, mis oli varustatud Liberty mootori ja General Electric’u turbolaaduriga, uue kõrgusrekordi. Selleks kõrguseks oli 33,114 jalga ehk 10092m.
Turbolaadureid kasutati vähesel määral Esimese maailmasõja lennukitel, aga nende suurem arendamine ilmnes 1930’nendatel ja 1940’nendatel. Algselt Euroopas ja alles siis USAs. Ameerika Ühendriikides arendas General Electric turbolaadureid militaarotstarbega lennukite tarbeks ning Teises maailmasõjas kasutati tuhandeid laadureid hävitatajtel ja pommitajatel(näiteks pommitaja B-17).
„The Garrett Corporation” moodustati 1936. aastal J.C. „Cliff” Garrett’i poolt. The Garrett Corporation varustas mootori laaditava õhu jahutiga (järeljahuti) B-17 tarbeks. Leiutis oli paigutatud siis General Electricu turbolaaduri ja „Pratt and Whitney” mootori vahele.
Hilistel 1940’nendatel ja varastel 1950’nendatel pühendus Garrett põhiliselt väikeste gaasiturbiinmootoritele, mis arendasid jõudu alates 20 hp’st lõpetades 90hp’ga (15-67kw)
Insenerid olid välja arendanud hea kodade metallurgia, „high performance” tihendid, radiaalsed sissevooluturbiinid ja tsentrifugaalkompressorid.
27. septembril, aastal 1954 otsustas Cliff Garrett lahutada turbolaadimine gaasiturbiini osakonnast seoses diiselmootori turbolaadurite äriliste võimalustega kasvamisega. See oli algus uuele „AiResearch Industrial Divisionile”(õhu uurimise tööstuslik osakond)- mõeldud turbolaadurite kavandamiseks ja tootmiseks. „AiResearch Industrial Divison” nimetati hiljem ümber „Garrett Automotive’iks”
Chevrolet Corvair Monza ja Oldsmobile Jetfire olid esimesed turboülelaadimisega sõiduautod ning debüteerisid USA turul 1962/63 aastatel. Hoolimata maksimaalsest tehnilisest väljapanekust kadusid autod kiirelt turult tänu halvale usaldusväärsusele.
(kippusid lagunema)
Sisepõlemismootor on õhku „õgiv” masin. Seda sellepärast, et mootoris põletatav õhk vajab põlemiseks õhku, mis segatakse bensiiniga ning tänu millele saavad toimuda mootori töötsüklid. Kui õhu ja bensiini suhe jõuab teatud punkti, ei anna kütuse lisamine enam lisajõudu. Mootorist tuleb vaid musta suitsu ning põlemata bensiini, mis paiskub meie armsasse atmosfääri. Mida tihedam on suits, seda bensiinist ülerikastatum on mootor. Seepärast bensiini peale andmise suurendamine madala õhu ja bensiini suhte korral toob tulemuseks vaid suurema bensiinikulu, saaste ja diislipuhul kõrge väljalasketemperatuuri (bensiini puhul madala väljalasketemperatuuri.) Seoses sellega väheneb ka mootori eluiga!
Peale 1973 aasta naftakriisi muutus turbolaadimine vastuvõetavamaks kaubanduslikes diiselrakendustes. Kuni selle ajani oli suurte summade investeerimine turbolaadimisse põhjendatud vaid madala küttekuluga, mis olid ka tegelikult minimaalsed. 80’nendate lõpul hirmsalt kasvanud keskkonnanormid aitas kasvatad turbolaadimisega veoautode kasutamist. Tänapäeval on praktiliselt kõik veoautomootorid varustatud turbolaaduriga.
70’nendatel, mil turbolaadimine võeti kasutusele mootorispordis, eriti Vormel-1 sarjas, muutusid turbolaadimisega sõiduatuod väga populaarseks. Juba sõna „Turbo” oli moodne ning peaagu iga autotootja pakkus vähemalt ühte tippmudelit, mis oli varustatud turbolaetud bensiinimootoriga. Siiski see nähtus kadus aastate jooksul, sest hoolimata turbolaaditud mootori võimsusest, ei olnud see väga säästlik. Lisaks oli tol ajal turbolaaduri hilinenud reageerimine(Turbo lag) suhteliselt suur ning see ei olnud enamike klientide poolt vastuvõetav.
Tõeline läbimurre sõiduautode turbolaadimises saavutati 1978 aastal, mil tutvustati maailmale esimest sõiduautot, mis oli varustatud turbolaadimisega diiselmootoriga. Selleks oli Mercedes Benz 300 SD, millele järgnes 1981 aastal VW Golf Turbodiesel(jänku
). Turbolaaduri poolepealt sai diiselmootoriga sõiduautode jõudlust suurendada, omastades sellele peaaegu bensiinimootorile sarnane „sõidetavus” ning samas vähendati saastavust märkimisväärselt.
Tänapäeval ei domineeri kõrge suutlikkuse saavutamiseks bensiinimootoris enam turbolaadimine. Pigem kasutatakse turbolaadimist bensiinikulu vähendamiseks tänu keskkonnareostusele ning madalama süsihappegaasi erituse soovile. Käesoleval hetkel on turbolaadimise kasutamine peamiselt bensiinikulu vähendamise eesmärgil, kasutades ära väljalaskegaase.
alginfo: http://www.turbomustangs.com/turbotech/main.htm
