Turbolaadimine vs port flow.
Turbolaadimine vs port flow.
Tere kõigile,
Tekkis niisugune küsimus, olen küll otsinud/lugenud/uurinud aga...
NA mootorist laadimisega mootoriks ümberehitamisel on üks tähtis tegevus väljalaske kanali järeleaitamine - portimine. Tean et head NA mootori kaaned voolavad xxxcfm intake ja 75% exhaust.
Mis on parim protsent turbolaadimise korral?
Portimise ülepingutamisel peaks voolavus kiirus vähenema ja sellega turbo lag suurenema...
Kui eksin, parandage
Tervitades,
valdz
Tekkis niisugune küsimus, olen küll otsinud/lugenud/uurinud aga...
NA mootorist laadimisega mootoriks ümberehitamisel on üks tähtis tegevus väljalaske kanali järeleaitamine - portimine. Tean et head NA mootori kaaned voolavad xxxcfm intake ja 75% exhaust.
Mis on parim protsent turbolaadimise korral?
Portimise ülepingutamisel peaks voolavus kiirus vähenema ja sellega turbo lag suurenema...
Kui eksin, parandage
Tervitades,
valdz
hea teema olen ise väga palju selle peale mõelnud ja proovinud infot otsida
kahjuks ei oska ise täpseid andmeid öelda vaid tean ainult et jah suurendamine ei ole alati eesmärk, sest äiksemas kanalis on õhu liikumis kiirus suurem (muidugi sõltub õhukogusest)
ise tehes on kergem, mõtekam ära võtta valu jäägid, mis on takistuseks.
Käisin alles vaatamas õhte porditavat kaant...
voolavuspingiga kuidagi vaadati ja mõõdeti mis kohti on vaja järele aidata jne..
on palju ka räägitud et sisselase peaks jääma veidi kare et õhk ja kyte seguneksid...kas se käib ka selle kohta mis on enne pihustit? seal ju segunemist ei ole veel...või tuleb õhk liikuma panna?
kahjuks ei oska ise täpseid andmeid öelda vaid tean ainult et jah suurendamine ei ole alati eesmärk, sest äiksemas kanalis on õhu liikumis kiirus suurem (muidugi sõltub õhukogusest)
ise tehes on kergem, mõtekam ära võtta valu jäägid, mis on takistuseks.
Käisin alles vaatamas õhte porditavat kaant...
voolavuspingiga kuidagi vaadati ja mõõdeti mis kohti on vaja järele aidata jne..
on palju ka räägitud et sisselase peaks jääma veidi kare et õhk ja kyte seguneksid...kas se käib ka selle kohta mis on enne pihustit? seal ju segunemist ei ole veel...või tuleb õhk liikuma panna?
minu arusaama järgi pole seal pritsungiga autodel küll migit suurt vahet kas on kare või sile pind sisselaskes, pihusti ise juba pihustab kütust rohkem pilvena laiali sisselaskesse ja kütus ja õhk saavad piisavalt hästi omavahel nö segatud. kui ma nüüd millegagi väga puusse panin siis parandage mind palun.
panter kirjutas: on palju ka räägitud et sisselase peaks jääma veidi kare et õhk ja kyte seguneksid...kas se käib ka selle kohta mis on enne pihustit? seal ju segunemist ei ole veel...või tuleb õhk liikuma panna?
Selle kohta on arvamusi nagu kirjusid koeri
Minu arvamius on siiski et ise ei suuda kanalit nii perfektselt portida et keeriseid ei tekiks üldse (seda võibolla suudavad ainult programmeeritavad x-axis freespingid). Poleerimisest tulenev kasu on niivõrd väike (+1% cfm) et see töö aeg on mõtekam kulutada kuhugi mujale. Aga on endal plaanis teha kunagi katse selle kohta. PS: kui kellegil äkki on blokikaas millel on üks kanal poleeritud ja teine mitte saaksime selle katse kohe ära teha...
PS: Enda kaane sisselaske port - peale portimist klaasipritsitud.
Aga teemast ka natuke.
Hetkel on blokikaas porditud ja uute roostevabade klappidega (8 valve) 42,5mm intake ja 36exhaust. Rääkisin ühe soome ehitajaga ja temal mootoris 42mm intake ja 42mm exhaust
Voolavus oli 170hj intake ja 180hj exhaust. Mul hetkel 170hj intake ja 75% exhaust (ehk siis 127hj).
Kas turbomootoritel üldiselt on suuremad väljalaske klapid kui NA mootoritel?
väljalaske kanalid mõtekas poleerida, tahm ja muu sitt ei jää siis eriti kinni, sisselaskel poleerimine on igasugune miinus.
esiteks õhk ei liigu kunagi hästi mööda siledat pinda, igasugune hästi minimaalne pinnakaredus tekitab väikeseid keeriseid pinna ligidial ja seetõttu saab suurem õhumass mööda neid vabamalt "veereda"
teiseks ka valmis kütusesegu ladestub siledale pinnale üli hästi ja hakkab lõpuks mööda seina tilkadena kambri poole liikuma.
esiteks õhk ei liigu kunagi hästi mööda siledat pinda, igasugune hästi minimaalne pinnakaredus tekitab väikeseid keeriseid pinna ligidial ja seetõttu saab suurem õhumass mööda neid vabamalt "veereda"
teiseks ka valmis kütusesegu ladestub siledale pinnale üli hästi ja hakkab lõpuks mööda seina tilkadena kambri poole liikuma.
To Hylas: olen ise ka sedamoodi mõelnud, üks hea point on väljalaske poleerimisel veel - kuumus peaks halvemini blokikaande imbuma.
PS: Kas oled ise näinud mõnda mootorit peale xxxxkm kui väljalase on poleeritud? Ise kahjuks pole ja huvitaks just see kui hästi seda pahna pordi pinnalt eemale hoiab...
PS: Kas oled ise näinud mõnda mootorit peale xxxxkm kui väljalase on poleeritud? Ise kahjuks pole ja huvitaks just see kui hästi seda pahna pordi pinnalt eemale hoiab...
Ladestub ikka ja see on juba suht ammutõestatud värk võidusõidus, minuteada.panter kirjutas:mudugi se kirjeldamine et bensiin tilgana lõpuks kuhugi kukub on veidi imelik...vbl sa ei mõelnud päris nii, aga veidi imelik tundub et sinn amidagi seinale ladestuma jääb
Füsa õppejõud rääkis ka kunagi loengus, et gaasid voolavad paremini kui esineb kerge pinnalähedane turbulents.
eks näis mis tulevik toob...
ladestumine on üks asi aga tilk teineMossOpel kirjutas:Ladestub ikka ja see on juba suht ammutõestatud värk võidusõidus, minuteada.panter kirjutas:mudugi se kirjeldamine et bensiin tilgana lõpuks kuhugi kukub on veidi imelik...vbl sa ei mõelnud päris nii, aga veidi imelik tundub et sinn amidagi seinale ladestuma jääb
Füsa õppejõud rääkis ka kunagi loengus, et gaasid voolavad paremini kui esineb kerge pinnalähedane turbulents.
mina võtsin seda sõna kui kõige otsesemas tõlkes...ma ei kujuta ette lihtsalt kuidas on kytusel aega ladestuda yheks tilgaks...saaks aru kui seinad on õrnalt niisked vms kytusest aga se aint arvamus kuna ei ole ise sõiduajal pordi sisse vaadanud...
proovin leida väheke inffi selle kohta..kui kellelegi on lugemismaterjali siis palun jagada..
kuna mul ei ole tööjuures võtta liivapaberit siis äkki tahad ära seletada?rookie kirjutas:Selle sisselaske poleerimise/mittepoleerimise kohta selline näide
võta üks tükk nr 60 liivapaberit ja üks tükk klaasi
esimene vastab karedale kanalile, teine poleeritule
lase kummagi peale üks suurem veetilk
siis näed, mis vahe on