Õhu voolud kapoti all!?

[juss]

Täitsa huvitav kas on tarvis autole teha kapoti taga osasse õhu väljavõtud, et õhk saaks kergemalt kapotialt minema.
Ilmselt muidugi see oleneb paljudes asjaoludest, näiteks kas on karteri kaitse ja kui pikalt see on, palju õhku kapoti alla pääseb, mis kujuga on salongi ja mootori vaheline sein, mootori kuju, kui "täis" on kardaani tunnel jne.

[Astrona]

Täitsa huvitav kas on tarvis autole teha kapoti taga osasse õhu väljavõtud, et õhk saaks kergemalt kapotialt minema.
Ilmselt muidugi see oleneb paljudes asjaoludest, näiteks kas on karteri kaitse ja kui pikalt see on, palju õhku kapoti alla pääseb, mis kujuga on salongi ja mootori vaheline sein, mootori kuju, kui "täis" on kardaani tunnel jne.

Kapoti taga esiklaasi juures on ülerõhk ja sinna saab teha õhu sisse- mitte välja-voolu. nii uskumatu kui see ka pole.
Parim väljavõtt on keset kapotti - kapotti pinnal on normaalsel auto vaakum.

40cm sinna tänna mõjutab juba kas on hea väljavõtu koht või mitte ja teada saab ainult mõõtes.

Eesmärk on siis kapotti alla mootoriruumi vaakum saada. Kui seal on näiteks ülerõhk, siis isegi suurel kiirusel ei voola radikastest õhke mitte eest taha vaid heal juhul tagant ette - halval juhul õhk seisab radika kohal

Muidugi iga lisatud skoop jms muudavad aerodünaamikat, ja tuleks uuesti mõõta.

mõõta tasuks veesambaga läbipaistvas voolikus, see hea täpsusega ja õiges skaalas.

[taxu]

...Kapoti taga esiklaasi juures on ülerõhk ja sinna saab teha õhu sisse- mitte välja-voolu. nii uskumatu kui see ka pole...

Tegelt on need asjad natuke keerulisemad isegi. Õhu liikumist tekitab ju mitte rõhk, vaid rõhkude vahe. Esiklaasi ees on atmosfääri rõhu suhtes küll ülerõhk, aga kapotialuse suhtes ei pruugi see nii olla. Minul näiteks on juba tehasest kapoti nurkades õhutusavad. Tõsi, ega ma mõõtnud ole, kas sealt nüüd sisse või välja liigub.

[Astrona]

Täitsa huvitav kas on tarvis autole teha kapoti taga osasse õhu väljavõtud, et õhk saaks kergemalt kapotialt minema.

Korrektsem vastus: "Ei ole tarvis"
Aga tee pigem kapotti ette otsa või keskele süvendiga või veel parem tagurpidi skoobiga avad.
Mis autoga üldse tegu? Ja kas teemaalgatajat teema üldse huvitab?

[juss]

Kapotialune momendil näeb välja selline:

Aga (pildid) vasakul olevale õliragikale on plaani õhk peale tuua eest radika kõrvalt, sinna jääb ca 10cm X 10cm auk.
Ja paremale poole tarvis veel juurde mahutada õhu filter, roolivõimu paak ja paisupaak. Seega tuleb mootori ülemine ümbrus tavaari väga täis!
See mootor on ka muidu vist sellise kujuga, et õhk jookseb meelsamini põhja alla?
Eriti, kui teeks karterikaitsme ainult silla talani, siis peaks vist suht rõõmsalt hakkama õhk alapoole minema!?

[Astrona]

....et õhk jookseb meelsamini põhja alla?
Eriti, kui teeks karterikaitsme ainult silla talani, siis peaks vist suht rõõmsalt hakkama õhk alapoole minema!?

Ise loodan kah sama.
Aga see karterikaitsme alt mööduv õhk tekitab head vaakumit sinna silatala taha ainult siis, kui järgnev osa autopõhjast on veelgi voolujoonelisem - IMO. Sest kui sealt edasi tule põhja all rägastik, siis just seal tulemüüri ja sillatala vahel tekib põhja all kõrgem rõhk.
Teine asi on see, et kui kogu auto esine on kaetud radikatega, siis võib olla õhu vool kapotti-alla kergen kui kapotialt välja, ja tekib kapotiall üle rõhk. Kolmas asi on veel see, et sa tegelikult ei taha jahutada spooli jms nimel VL-kollektorit ja turbo kuumkoda, mis omakorda hoopis soojendaks kapotti alust.
Neljandaks, mida rohkem õhku kapotti alla läheb seda enam "tundub füüsikale", et autol polegi tiibasid ja kapotte, ning ta voolujoonelisus teguri määrabki suuri turbulentse tekitav kapotialune.

Teeme nii, et peale silla tala läheb karterikaitse edasi, aga keerab alla poole - tekitades kaitse ees pinnal ülerõhu ja taga alarõhu, mis tõmbab kapotialuse tühjaks ( samas tekitades kaitse viimase serva juures turbulentse ).

Mõõtmine ja katsetamine peaks olema lihtsaim tee hea tulemuseni

[juss]

Krt mul tuli alles nüüd meelde, et mul on ju mootori jahutus radika taga sierra jah. ventikates tehtud ventikad. Seega ilmsel mul ei taha kohe kuidagi seal õhk vabatahtlikult läbi käia! Kui oleks need duuning ventikad, mis kinnitatakse läbi kärje, siis saaks vist suurema tõenäosusega rääkida õhu vabast läbivoolust!

[Astrona]

Võro murrak?

[unine]

Ok,teeme ühe asja selgeks.Kapoti alla me vaakumit ei taha.Me tahame sinna jaheda õhu peale ja kuuma õhu äravoolu.Vaakumis ei toimu mingit soojusjuhtimist.
Teine asi,mis endale selgeks tuleb teha on,et mis on dünaamiline ja mis staatiline rõhk. nagu me kõik teame, püsib ka lennuk õhus just selle tõttu,et tiiva pealt jookseb õhk kiiremini üle ,kui tiiva alt. Kogu rõhk on staatilise ja dünaamilise summa.Üleval dün. suurem,all väiksem ja vastupidi. Miks õhk üleval kiiremini liigub-sest peab läbima pikema tee...
Enivei Seal kus kapotil õhk kõige kiiremini liigub tasub ava teha.

[Astrona]

Ok,teeme ühe asja selgeks.Kapoti alla me vaakumit ei taha.Me tahame sinna jaheda õhu peale ja kuuma õhu äravoolu.Vaakumis ei toimu mingit soojusjuhtimist.
Teine asi,mis endale selgeks tuleb teha on,et mis on dünaamiline ja mis staatiline rõhk. nagu me kõik teame, püsib ka lennuk õhus just selle tõttu,et tiiva pealt jookseb õhk kiiremini üle ,kui tiiva alt. Kogu rõhk on staatilise ja dünaamilise summa.Üleval dün. suurem,all väiksem ja vastupidi. Miks õhk üleval kiiremini liigub-sest peab läbima pikema tee...

Enivei Seal kus kapotil õhk kõige kiiremini liigub tasub ava teha.

Hea point. Aga peab ka staatilist rõhku arvestama.
Ütleme kui kapoti peal ühes kohas on staatiline rõhk +2KPa ja dünaamilise rõhu arvelt saaks 1.0 Cd'ga avaga näiteks veel +2Kpa siis summa on ikkagi 4KPa. Samas kui -2KPa staatilise rõhuga alasse teha sama +2kpa ava siis kokku olek 0 ülerõhku.


Vaakumid, millest jutt, on väga nõrgad, ja 98KPa vs 102KPa õhus on termo-omadused suht samad.
Kui saab kapotti alla tekitada vaakumi -4KPa ja kapotti peale +4KPa, siis tõmmatakse sealt 8KPa rõhuga õhk sisse (muidugi see rõhk üritab siis kaotada ära selle vaakumi aga see selleks).
100Kpa = 1kg/cm2 10Kpa=100g/cm2 ja 5x40cm august surutakse õhk sisse 20kg'ise jõuga - reaalsuse vist jõud väiksema.
Tuleb arvestada ka, et kui keerata auto voolujoonelisus rikki, siis kasvab ka auto tuuletakistus.

[unine]

Sa ei saa vaadata dünaamilist ja staatilist rõhku eraldiseisvana.Ühe kasvades teine väheneb.
Ja jätame selle vaakumi ükskord http://et.wikipedia.org/wiki/Vaakum
Mõistan,et tõenäoliselt oled mõelnud madalamat staatilist rõhku, aga räägime nii,et asi oleks üheselt mõistetav.