võimu juurde

[mitsu_manic]

Näiteks Mitsubishil on ka 2.0 mootoril 50mm, 54mm ja 60mm. Kusjuures turbokatel on stockis isegi väiksem, kui NA-l.
Suurem on alati parem. Rohkem õhku mahub sisse.

Näitena saan veel tuua, et üks tuttav, kes sõidab rallit Nissan mingi junniga, 2.0 105kw Twin Cam mootor. Algul oli ka gaasisiiber mingi 50mm. Kuid toppis suurema, 60mm peale ja dünos tuli 6 Hp juures. Kutt teeb kõike ainult matemaatiliste arvutuste järgi ja siis dünosse.

Samas su 2.2-l võiks see juba 60mm ikka olla.

[murjam]

Suurem on alati parem.

Kaugeltki mitte. Parim on optimaalse suurusega. Suurema klapi puhul on gaas äkilisem ja liiga suure klapi puhul võib tekkida lausa on-off efekt, mis on halb ka ringrajaautole. Suurema läbimõõduga gaasiklapiga võtab auto rohkem kütust, just seetõttu, et iga pisike jalaliigutus tähendab mootori jaoks suurt koormust.
Ühesõnaga, tänavaautole sobibki pigem väike klapp, aga täisgaasil sõites mahub suurest loomulikult rohkem õhku läbi.

Lihtsalt üks näide veel: SR20DET-i gaasiklapp on väiksema läbimõõduga kui CA18DET-i oma.

[Astrona]

Õige oleks mõõta siibri eest ja tagant rõhku, siis näha, palju ta ära sööb.
Kas mitte Ecotec 1.8-2.2L kõik pole sama >60mm siibriga?
55mm siibriga 20SEH'ist tuli stockis ~130hj. Kas arvad, et sul CIH puhub hetkel rohkem?
18E oli 2 liblikaga 30 ja 45mm, mis kokku andis tiba rohkem kui 2.0 OHC siiber, samas response oli ideaalne, kuna tavasõidul kasutati vaid 30mm siibrit. Naise Fiatil ongi mingi 30mm siiber 1.1L mootoril - sul 2.2'ga tuleks sama takistus ~43mm siibriga.
3.0 CIH'il oli 65mm liblikas, võiksid selle panna, aga usun, et midagi tuntavalt paremaks ei lähe.

Nissani 105kw mingi junn on SR mootor. No tal vast sumpad katid õhufiltrid värgid ~115-120kw kanti, siis võib öelda, et 50mm takistas sellise võimsuse juures 4%. Kui antud CIHil näiteks 85kw, siis tollel takistaks see 50mm ehk 1-2%, ja 55mm heal juhul 1% ehk 1-2hj võib seal peidus olla.
Antud SR oleks oma +5hj saanud vast juba ka 55mm siibriga. Ja 2bar boostiga siis mingi 500hj juurest hakkaks mõõdetavalt piirama. Ise panen igaks juhuks ajaviiteks kindluse mõttes 56 asemel 60mm, et noh see viimane 3atm x2hj välja imeda.

Turboka puhul boosti mõõdetakse ikka sisselaskest, kus on juba soovitav boost, ja kui enne siibrit ongi 1bar asemel 1.2bar, siis seda 0.2bar boosti-lisa me ju ei taha (muidu oleks juba keeranud WG nii palju peale, et sisselaskes oleks ikkagi 1.2bar). Suurema siibri puhul 5% heitklapist maha keerates, et sisselaskes soovitav boost jääks, üldiselt õhk mõistliku cooleriga nii palju ei jahene, et võimsus (pakun) üle 1% tõuseks. Siin muidugi "aga"d, et näiteks kui juba ollakse kompressoriga kaardilt väljas, ja turbo lihtsalt rohkem ei tooda vms.

[Corrado]

Tänud infi eest, siis pole mõtet ilmselt jamama hakata ja jätta see originaalsiiber sinna. Mingeid suuri jõude sealt nagunii välja võtma ei taha hakata kuna ega raha igalepoole ka ei jagu, seega siis ei sega see siiber seal midagi.

[plönn]

NA puhul on oluline ka sisselaske pikkus, mitte ainult läbimõõt. Seda muidugi, kui me räägime klapi impulsi mõjust. Ehk et NA-le parim on ikkagi ITB-d ja nende puhul arvutatakse lõõri läbimõõt vastavalt klapi suurusele ja pikkus vastavalt maxPwr pööretele.

[jeff01]

Turboka puhul boosti mõõdetakse ikka sisselaskest, kus on juba soovitav boost, ja kui enne siibrit ongi 1bar asemel 1.2bar, siis seda 0.2bar boosti-lisa me ju ei taha (muidu oleks juba keeranud WG nii palju peale, et sisselaskes oleks ikkagi 1.2bar). Suurema siibri puhul 5% heitklapist maha keerates, et sisselaskes soovitav boost jääks, üldiselt õhk mõistliku cooleriga nii palju ei jahene, et võimsus (pakun) üle 1% tõuseks. Siin muidugi "aga"d, et näiteks kui juba ollakse kompressoriga kaardilt väljas, ja turbo lihtsalt rohkem ei tooda vms.

Aga TIP ? kas see ei kukugi koos rõhu maha keeramisega ja ei aita silindreid paremini tühjendada?