Tere,
Kuna on vaja praegu ja arvatavasti ka tulevikus projekteerida väljalase vabalthingavale, mis oma olemuselt sobiks kokku ideaalselt mootoriga.
St, et saada maksimum, mis ainuüksi väljalaskega mootorist juurde saada võib.
Millest alustada? ise kujutan ette et parim variant võiks olla selline mootor->reso(d)-> (veidi peenem toru, kuna gaasid jahtuvad) -> lõpupütt
Kas on mingeid valemeid või soovitusi, et kuidas saaks koduste vahenditega masinale teha korralik väljalase, võttes arvesse ka mootori parameetreid (nukad, pöörded jne)
Igasugune arutelu teretulnud:)
Vabalthingava väljalase,optimaalne vastusurve.
Vastusurve minuteada pole oluline, juhul kui autol on korralik kollektor.
Peamine on ikkagi kolle.
Kuid siinkohal mina veel kasulikke näpunäiteid jagada ei oska.
Mida näiteks arvata Helmholzi resonantsi kasutamisest kolde konstrueerimisel? Sisselaske koostamisel kasutatakse Helmholzi resonantsi seadust suht sagedasti.
Väljalaske juures minuteada midagi halba ei juhtu kui koldest edasi läheb sama jäme toru kuni lõpuni, ilma ühegi summutava elemendita, samas selline lahendus on liiga lärmakas. Kui kolle on liiga kinni pigistatud võib difuusori abil toru ühtlaselt jämedamaks teha ja siis lõpuni.
Kõigest minu arvamus, ühtegi fakti sõnade taga pole.
Peamine on ikkagi kolle.
Kuid siinkohal mina veel kasulikke näpunäiteid jagada ei oska.
Mida näiteks arvata Helmholzi resonantsi kasutamisest kolde konstrueerimisel? Sisselaske koostamisel kasutatakse Helmholzi resonantsi seadust suht sagedasti.
Väljalaske juures minuteada midagi halba ei juhtu kui koldest edasi läheb sama jäme toru kuni lõpuni, ilma ühegi summutava elemendita, samas selline lahendus on liiga lärmakas. Kui kolle on liiga kinni pigistatud võib difuusori abil toru ühtlaselt jämedamaks teha ja siis lõpuni.
Kõigest minu arvamus, ühtegi fakti sõnade taga pole.
http://e30m3performance.com/installs/in ... t/exh1.htm"So what's this Y-Pipe I keep talking about? Some readers may be wondering why I'm not using the X-Pipe that everyone always mentions as being so important to S14 performance. Well, an X-Pipe and a Y-Pipe perform identical functions. Unlike an H-Pipe, which serves mainly to equalize the pressure between two different exhaust pipes, an X-Pipe or Y-Pipe acts as a "diffuser". As an exhaust pulse comes down one of the two header pipes it hits the X-Pipe/Y-Pipe and "sees" an expanding section. The expansion acts to slow down the flow and increase the pressure. This in turn creates a negative pressure reflection which travels back up the opposite header pipe. If the header lengths are tuned correctly then this negative pressure pulse arrives at the exhaust valve of the opposite cylinder just in time to help scavenge the last of the exhaust gasses from that cylinder (as well as helping to pull in the arriving fresh charge). This happens during the overlap period of the camshaft."
-
SharkRider
- Postitusi: 45
- Liitunud: 25.01.2007 19:59
Siin ka üks kasulik artikkel: http://www.popularhotrodding.com/engine ... index.html
Üldiselt ollakse ühel nõul, nii palju kui lugenud ja asja uurinud olen, et kõige rohkem võimsust toodab nukkvõlli ja pöörete järgi arvutatud torukolle, kus sujuvalt liituvast kollektorist (merge collector) edasi veel teatud pikkusega toru avaneb otse atmosfääri (open exhaust) . Summutamine võtab sealt reegline ikka rohkem või vähem effektiivsust maha.
Üldiselt ollakse ühel nõul, nii palju kui lugenud ja asja uurinud olen, et kõige rohkem võimsust toodab nukkvõlli ja pöörete järgi arvutatud torukolle, kus sujuvalt liituvast kollektorist (merge collector) edasi veel teatud pikkusega toru avaneb otse atmosfääri (open exhaust) . Summutamine võtab sealt reegline ikka rohkem või vähem effektiivsust maha.
Laenasin sõbralt Selle , vaikselt loen ja tundub päris asjalik. Survetest summutis on ka juttu.
Oh jumal! Kolde tegemine vabalthingavale on keemia kuubis tegelikult. Kõik sõltub kõigest. Kui tahad kõrgetel pööretel töötavat mootorit, siis pikk kolle jne. Palju top end jõudu tähenab mitte mingeid resosid ja vastusurvet. Optimaalse tulemuse saavutamiseks pead ikka tuumafüüsik olema ja kodus peab tipptöökoda olema. Kunix seda pole soovitan tuntud töökodade tooteid.
Minuarust võiks siiski piirduda sobiva valmiskollektori soetamisega - mis on asjaosalistes ringkondades kasutusel ja heaks tunnistatud.
Võime igasugu teooriaid veeretada, aga kõige esimene määraja on siin väljaskepordi mõõt, mille järgi valitakse primaartoru. Sai ei pane ju nt 36 mm pordiga kokku 25 mm või 50 mm toru. Paber võib näidata mida tahes, aga toru peab olema samasuur. Selle järgi läheb siis edasi pikkuse peale.
Valmiskollektoril määrab summuti diameetri ära juba viimase toruotsa mõõt, millest erinevat mõõtu toruga ju edasi ei minda. Olen tähele pannud, et heade firmade headeritel on viimane toruots tihti väiksem kui igasugu rahvalikud interneti toruteooriad väidavad.
Usalda tuntud firmasi ikka. Karta on, et ise vusserdades ei ole sellel asjal mingit eluiga võrreldes firmatööga.
Võime igasugu teooriaid veeretada, aga kõige esimene määraja on siin väljaskepordi mõõt, mille järgi valitakse primaartoru. Sai ei pane ju nt 36 mm pordiga kokku 25 mm või 50 mm toru. Paber võib näidata mida tahes, aga toru peab olema samasuur. Selle järgi läheb siis edasi pikkuse peale.
Valmiskollektoril määrab summuti diameetri ära juba viimase toruotsa mõõt, millest erinevat mõõtu toruga ju edasi ei minda. Olen tähele pannud, et heade firmade headeritel on viimane toruots tihti väiksem kui igasugu rahvalikud interneti toruteooriad väidavad.
Usalda tuntud firmasi ikka. Karta on, et ise vusserdades ei ole sellel asjal mingit eluiga võrreldes firmatööga.
-
SharkRider
- Postitusi: 45
- Liitunud: 25.01.2007 19:59
Toru läbimõõt ei pea olema sama suur kui port! Isegi seeriakollektoritel on avad märksa suuremad, kui port, nii et tekib terav aste. Torukollektoreid isegi sätitakse nii, et aste jääks üles (kõrgetel pööretel veidi suurem võimsus) või alla (keskmised pöörded paremad). Ja kasutatakse veel ju astmelisi torusid, kus mingil pikkusel toru läheb üle laiemaks või kitsamaks (stepped headers).rookie kirjutas:Paber võib näidata mida tahes, aga toru peab olema samasuur.
Stahl Headers näiteks pakub ühele mudelile mitme erineva toruläbimõõduga kollektoreid, olenevalt sellest kas tahetakse tänaval või rajal sõita. Muidugi aidatakse porti ka materjali varu piires järgi.
Mul pole nüüd suuremaid kogemusi muu autoga kui bmw, aga sellel on seerias need "augud" siiski koos. Seda aste-üles/aste-alla ja selle seosest pööretest asja kuulen küll esimest korda.SharkRider kirjutas: Toru läbimõõt ei pea olema sama suur kui port! Isegi seeriakollektoritel on avad märksa suuremad, kui port, nii et tekib terav aste. Torukollektoreid isegi sätitakse nii, et aste jääks üles (kõrgetel pööretel veidi suurem võimsus) või alla (keskmised pöörded paremad). Ja kasutatakse veel ju astmelisi torusid, kus mingil pikkusel toru läheb üle laiemaks või kitsamaks (stepped headers).
Stahl Headers näiteks pakub ühele mudelile mitme erineva toruläbimõõduga kollektoreid, olenevalt sellest kas tahetakse tänaval või rajal sõita. Muidugi aidatakse porti ka materjali varu piires järgi.
Aste jäetakse ikka üles ja selle nimi on anti-reverse (cut). Miks seda alla jätta, sellest ei saa aru, sest gaasi põhivool liigub tsentrifugaaljõu mõjul mööda kanali ülemist perimeetrit kuivõrd kanal on pikilõikelt kaarekujuline.Stahli tänavasõidu kollektorid on mul endal kogemata auto peal olemas ja võin sulle kinnitada, et nad istusid originaalmõõdus pordi otsa väga täpselt, ilma mingite astmeteta. Astmed tegin sinna ise.
Toodud näidet tuleb lugeda nagu seal kirjas oli - 36 mm pordiga ei panda ju 25 või 50 mm toru kokku. Peab olema ikka enam-vähem sobiv. Ja see serv on ehk max 5 mm, mitte sentimeetrite kaupa.
Nende portide sobitamisega on nagu ikka - kaks erinevat arvamust. Üks arvab, et peaksid olema maksimaalselt kokku sobitatud (port matching), teised pooldavad neid anti-reverse astmeid. Tõtt on mõlema versiooni juures, sest (liiga suur) aste kiire voolu teel tekitab turbulentsi ja see segab gaasivoolu. Teine väidab, et aste (ka sisselaskes) aitab vältida gaasi tagasivoolu ja setõttu parandab see voolavust.
Isiklikult arvan, et mõõdukas anti-revers on õigem.
Analoogselt on olemas portide siledaks lakkumist ja portide teatavat karestamist toetavad teooriad. Õigus jälle mõlemal.
Ehk elu pole must-valge.Keerukas on kahjuks see ainuõige leida
...
Most of the facts have been covered already. FWIW I'm an turbocharger development engineer for Garrett Engine Boosting Systems.
N/A cars: As most of you know, the design of turbo exhaust systems runs counter to exhaust design for n/a vehicles. N/A cars utilize exhaust velocity (not backpressure) in the collector to aid in scavenging other cylinders during the blowdown process. It just so happens that to get the appropriate velocity, you have to squeeze down the diameter of the discharge of the collector (aka the exhaust), which also induces backpressure. The backpressure is an undesirable byproduct of the desire to have a certain degree of exhaust velocity. Go too big, and you lose velocity and its associated beneficial scavenging effect. Too small and the backpressure skyrockets, more than offsetting any gain made by scavenging. There is a happy medium here.
....
Most of the facts have been covered already. FWIW I'm an turbocharger development engineer for Garrett Engine Boosting Systems.
N/A cars: As most of you know, the design of turbo exhaust systems runs counter to exhaust design for n/a vehicles. N/A cars utilize exhaust velocity (not backpressure) in the collector to aid in scavenging other cylinders during the blowdown process. It just so happens that to get the appropriate velocity, you have to squeeze down the diameter of the discharge of the collector (aka the exhaust), which also induces backpressure. The backpressure is an undesirable byproduct of the desire to have a certain degree of exhaust velocity. Go too big, and you lose velocity and its associated beneficial scavenging effect. Too small and the backpressure skyrockets, more than offsetting any gain made by scavenging. There is a happy medium here.
....
Kollektorit otsin jah. Praegu kulub raha mujale, kuid suvel tahan väljalaske vabamaks muuta küll jah. Auto on Mitsubishi Lancer GTI 1.8, 100kw, 1991a . Ülejäänu väljalaske keevitamisega saan ise hakkama, kuid kollektori tahaksin ikka osta. Ebaist olen otsinud, kuid see annab ainult turbokate kollektoreid- Evodele, Eclipsidele jne...
Ei tea mis hind oleks kollektoril. Küsimus siis laiemale ringile, et kust olete te ostnud kollektoreid, või kes on Eestis neid valmistab? Kuhu umbes hinnad jäävad?
Ei tea mis hind oleks kollektoril. Küsimus siis laiemale ringile, et kust olete te ostnud kollektoreid, või kes on Eestis neid valmistab? Kuhu umbes hinnad jäävad?
Re: Vabalthingava väljalase,optimaalne vastusurve.
Tere!
Kuna siin läks väljalaske lahkamiseks, siis mõtlesin et küsin kas sellisest asjast nagu Vortex exhaust vabalthingavale mingit kasu võiks olla? Link siin - http://www.vortexexhausts.thermashielde ... ducts.html.
Välja reklaamitud numbreid loomulikult tõsiselt võtta ei saa, kuid toodud näitajatest 5 korda madalamad väärtused oleks ka üsna OK.
Kuna siin läks väljalaske lahkamiseks, siis mõtlesin et küsin kas sellisest asjast nagu Vortex exhaust vabalthingavale mingit kasu võiks olla? Link siin - http://www.vortexexhausts.thermashielde ... ducts.html.
Välja reklaamitud numbreid loomulikult tõsiselt võtta ei saa, kuid toodud näitajatest 5 korda madalamad väärtused oleks ka üsna OK.
Peugeot 406