Sisselaskekollektori projekteerimine

[tryku]

Motodepoost õnnestus saada 45 mm-se läbimõõduga ITB-d mõistliku hinnaga. Igatahes on süsteem valmis ehitatud ning näitajad mõnevõrra ikka suurenesid, täpsemalt 19 kW ning 28 Nm. Seda langust vana sisselaske korral mitte tähele panna, ilmselt on korra gaasipedaal lahti lastud.


Hetkel on torustikul "ajutine" lahendus ning süsteemi pikkust on lihtne muuta. Kahjuks eriti katsetada ei jõudnud, mille tõttu võivad näitajad pisut veel suureneda pikkuse muutmisel.

[tarmo]

Mis auto, mis mootor? Pilte, kui pole saladus?

[tryku]

Tegu on ühe Ford Fiesta ralliautoga, millele on paigaldatud Escort RS2000 N7A mootor. Vana sisselaskesüsteemiga mõõdeti rattast võimsuseks 93 kW ning nüüd tuli 109 kW. Süsteem ise tuli selline, torud on nüüdseks lühemad ning paigaldatud on ka filtrielemendid(nendest mul hetkel pilti pole). Tulevikus peaksid tulema ikkagi korralikumad trompetid sinna otsa ning tuleks ehitada ka korralik airbox koos õhu sissevõtuga.

[tryku]

Avastasin, et panin kogemata veidi vale graafiku, nüüd on "enne" graafik vana sisselaskesüsteemiga. Võimsus suurenes hoopiski 19kw ning pöördemoment 28 Nm.

[jeff01]

nüüd tundsin ka su auto ära :D

[tryku]

nüüd tundsin ka su auto ära :D

Täpsustan, et pole minu autoga tegu . Ma lihtsalt tegelesin lõputöö raames selle auto mootori ehitusega.

[hents99]

Mille itb'd kasutusele läksid?

[jeff01]

Kui lõputöö raames on tegeletud, siis ehk räägid lähemalt erinevate kauguste leidmisest?
Saan aru, et WOT alas pole vahet kui kaugel on siber vaid loeb kogu trakti pikus kuid osagaasiga kiirendades on ilmselt juba vahe suur?

PS sul paistavad 90kraadised plastpõlved just oma kehva nurga tõttu silma. St et samasuguseid põlvi on saada ka muutumatu diameetriga pöördekohas......Ehk voolaks paremini? Ja teine asi on see, et algus on kummilõdvikuga ühendus, kas see ei tõmble tühikäigul? kuna tegu on ralliautoga millel ei saa vigu lubada siis soovitan need jäigema ühenduse vastu vahetada sest need mängivad nii palju tühikäigul, et tekib probleeme....ka väga jäiga "lõdviku" väsitab tühikäigu popsumine ära.

[tryku]

Mille itb'd kasutusele läksid?

Ei oska täpselt öelda, mis marki tsikli pealt need tulid. Motodepoos ütlesime eelistatud TB läbimõõdu ning selle järgi toodi laoruumist selline toode. Täpselt ei osatud kommenteerida, mille pealt see pärit on. Väidetavalt 1000 kuubikulise bike pealt. Keegi ära tunneb, siis võib teada anda, millega täpsemalt tegu. Peamised kriteeriumid olidki klapi läbimõõt ning see, et oleks võimalik eraldada neid mooduliteks.

Kui lõputöö raames on tegeletud, siis ehk räägid lähemalt erinevate kauguste leidmisest?
Saan aru, et WOT alas pole vahet kui kaugel on siber vaid loeb kogu trakti pikus kuid osagaasiga kiirendades on ilmselt juba vahe suur?

PS sul paistavad 90kraadised plastpõlved just oma kehva nurga tõttu silma. St et samasuguseid põlvi on saada ka muutumatu diameetriga pöördekohas......Ehk voolaks paremini? Ja teine asi on see, et algus on kummilõdvikuga ühendus, kas see ei tõmble tühikäigul? kuna tegu on ralliautoga millel ei saa vigu lubada siis soovitan need jäigema ühenduse vastu vahetada sest need mängivad nii palju tühikäigul, et tekib probleeme....ka väga jäiga "lõdviku" väsitab tühikäigu popsumine ära.

Ei oska kahjuks osagaasiga sõidu kohta mingeid fakte välja tuua, üldse on selle valdkonna kohta mõistlikku kirjandust üsna vähe. Enamik juttu on selline, kus keegi kogemuslikult on mingise väärtuse leidnud. Osakoormusega kiirendamisest polnud mu meelest kuskil juttu. Loogiliselt mõeldes on kindlasti siibri asendil mingine mõju. Konkreetsel süsteemil polnud nende asendiga väga valikut, kuna oli soov jätta alles originaal pihustid koos oma vahetükiga.

Trakti pikkuse arvutamiseks kasutasin kahte põhiteooriat. Lähtusin printsiibist, et ITB korral teostatakse arvutusi ühesilindrilisele mootorile. Esimene nendest oli rõhulaine oma, mille korral siis klapi avanemisel tekib negatiivne rõhulaine, mis liigub trakti alguse suunas. Sinna jõudes see peegeldub tagasi põlemiskambri suunas, mille korral omab teatavat ülelaadimise efekti. Leidsin erinevate rõhulainete jaoks sobilikud pikkused ning sain sellise graafiku. Idee järgi peaks siis leitud joonte peal olema vastava rõhulaine, pöörlemissageduse ning pikkuse kokkulangevusel maksimaalne VE.


Teine variant pikkuse arvutamiseks on Helmholtzi resonaatori mudel, mille abil on võimalik ennustada sisselaskesüsteemi resonants sagedusi vastavalt konkreetse mootori ning sisselaskesüsteemi kombinatsioonile, mille tulemusena on võimalik arvutada mootori pöörlemissagedus, mille korral silindrite täituvus resonantsi tõttu paraneb. Koostasin samuti graafiku, kus on kasutatud erinevaid trakti läbimõõte (sel hetkel polnud veel selge, mis läbimõõduga TB tulevad).


Igatahes oli soov saavutada maksimaalne VE kõrgematel pööretel, mille korral võtsin 400 mm trakti pikkust orientiiriks süsteemi projekteerimisel. Kanalisatsioonitorude kasutamine võimaldas katsetada mõningaid erinevaid pikkusi, mille korral leiti hetkel optimaalseim pikkus. Hetkel jäi selleks 380 mm, kuid tuleks veel proovida erinevaid pikkusi. Eriti katseid ajalise kitsikuse tõttu teha ei saanud.

See 90 kraadine põlv endale ka ei meeldi seal eriti, edaspidi tulebki mõelda sinna midagi paremat. Hetkel olid lihtsalt odavalt ning kohe kättesaadavad. Hetkel kogu kollektor püsib seal üsna kõvasti kinni, kuna see must lõdvik on väga jäik. Mootori töötamisel seisab paigal ning käega ise ka seda painutada eriti ei jõua. Edaspidi tuleks jah sinna siiski mingid kronsteinid juurde lisada, õnneks pole see eriti keerukas.

Edit: Kui kellelgi huvi, saan ka valemeid jagada.