tere,

kui sul puuduvad teadmised mikrokontrolleritest ning nende progemisest ning elektroonikaskeemide disanimisest siis liiga tehniliselt seletada vast pole mõtet.

üldjuhul piisab võimekast mikrokontrollerist ja sobivast arvust sisenditest väljunditest.
sisenditest võtad info , teed analoogsignaalist digitaalsignaali , töötled signaali mikrokontrolleris vastavalt programmeeritud tarkvaraga ning väljundi kuvad kas vedelkristall ekraanile või dioodiest/ledi-st koostatud näidikule.

eelduseks on teadmisesd elektroonikast, mikrokontrolleritest ning nende programeerimisest ning baasteadmised sisepõlemismootorist. 9nda klassi õpilasele paras koolilõpu tööks teha füüsikas.

ps. igasugusele elektroonika iseehitamisele soovitan eelnevalt tugevalt mõelda, aja ja närvikulu on suur ning 1 seadme ehitamine enda hobiks võib osutuda suuremaks pähkliks kui alguses arvatud.

olavi

_________________
(Varuosad & Tuuning) CARSHOP.EE - KÕIGE SOODSAMAD VARUOSAD !
telefon 6701222 www.carshop.ee 24H | päringud ja hinnasoovid info@carshop.ee

Mul on digitahhokas olemas . Tähendas lühidalt seda, et tee valmis, too näita ja annan järgmise ülesande või käsen seda parandada ja proovid uuesti.

_________________
http://tatech.dc-ice.ee /// http://www.dc-ice.ee
Turbo- and supercharged engines suck in air, compress it and force it into the cylinders, NA engines just suck...

parm, pole küll ülikoolis päris füüsika erialal õppinud kuid tegin 12klassi lõpus eksami 80p ja hetkel olen ka osaliselt füüsikute loenguid saanud. Kuid peab mainima et ühtegi loengut või õpiku peatükki mikrokontrolleritest ja nende progemisest ei ole olnud.

Imo mikrokontrolleri progemine ei ole ikka java teema (mida kõik ülikoolis 1.a saavad). Minu arust on see C pärusmaa.

Jah tean erinevate kontrollerite tõõpõhimõtteid jne kuid süsteemi ma selle abil ei loo.


Jään teemasse ootama seletust kuidas tavaline DIY mees saaks sellise seadme tegemisega hakkama. Ka softi alaseid nippe ootaks + korralik interface ka. Hiljem peaks saama põhiparameetreid windowsis kasutajasõbralikult muuta. Mingit käkki võib ikka kokku keerata aga kas ka AIM sarnast iga mees valmis saab?

No kui sul on vaja lugeda lihtsalt pöörete arvu ja seda ekraanile kuvada, siis programmeerimise seisukohast on see väga lihtne ülesanne. Ainult natuke võib olla jebimist-testimist ajust tuleva tahhosignaali interpreteerimisega, tõenäoliselt ei tule sealt alati puhast kandilist voolu, vaid mingi sigrimigri, aga kõik see on mõistliku pingutusega tehtav. Kuskil netis oli isegi diy shiftlighti skeem, keda asi huvitab võib sealt edasi uurida. Või no ma ei saa aru mida sa küsid, ega see mikrokontroller ei ole mingi tuumafüüsika, suht tavaline värk, kui esimest korda teed siis loed raamatut ja nokitsed. Kõik räägivad selliste projektide juures "tinutamisest", aga tegelikult on mõlemad suuresti tarkvaraülesanded, tinutamine võtab alla 10% projekti ajast. ECU tarkvara on muidugi mõõtmatult keerulisem kui tahho oma.

Xjan, ma mõtlesin et äkki sul oli plaanis elektroonikatehas avada

Jah, inimesed on natuke valesti aru saanud, mis on kontroller ja mis on shift lightid ja muu sarnane teema. Selleks, et DIY shift lighti teha on vaja osata skeemi lugeda ja poest juppe osta, ei pea mõtlema, kuidas kivi töötab.



Jasper, ütleme, et sul ongi vaja lugeda pöörete arvu ja ekraanile kuvada. sisendiks on impulss. Ütle, mis on see programmiline väga lihtne lahendus? Lihtsalt loogika skeem näiteks selle kohta. Isegi mitte ekraanile, aga lihtsalt, impulss -> registrisse nii, et impulsi tihedusest sõltub registri suurus ja seda uuendatakse 20ms tagant. Sinu võimalus oma sõnu mitte süüa.

_________________
E30 M52b28 turbo
----------------------------------------
Come to the dark side - we have cookies

Ma ei ole ennast eriliseks eksperdiks pidanud ega tituleerinud, nii et söön rõõmuga oma sõnu kui need valeks peaks osutuma, aga põhimõtteliselt käib see ju nii et mõõdad ära impulsside vahed, viskad minema need mis ületavad mingit ette antud lävendit (noh näiteks kui sul on 3 impulssi mis tulevad 3000rpm ringis ja siis neljas justkui väidab et mootor kerib järsku 100 või 10000 rpm, siis võib neljanda ilmselt lepikusse visata) ja arvutad nende põhjal hetke rpmi. 20ms on nii lühike ajavahemik, et loendamisega ei saa seal ilmselt hakkama - mõnikord tuleb 1, mõnikord 2 impulssi, võta nüüd kinni mis täpselt toimub . Laest pakuks et parim viis lõpptulemuse arvutamiseks on libisev keskmine, mille parameetrid tuleb katseliselt panna sellised, et näit ei tõmbleks tasagaasil juhuslikult ringi, aga samas oleks veel piisavalt erk, et gaasi põhja surumisel hetkega reageerida. Ilmselt on selleks kõigeks ka way edevamaid algoritme, aga minu haridustase pole piisav et neid lambist välja pakkuda

Minu oskused või mitteoskused ei olnud samas eriti olulised, ma lihtsalt ei usu et progetava aju sisendiks kõlbab sama kvaliteediga andmehulk, mis tahho omaks, kui tahho juures ei ole näiteks 0,1s viivitus veel midagi, siis 6000rpm liikuv mootor teeb selle ajaga (5*silindrite arv) pauku. Kui sinu arvates on asjad vastupidi, siis hüva, kõik on oma arvamuse välja öelnud ja rahu majas. Isiklikud rünnakud muudavad ka huvitava ja hariva teema suht vastikuks lugeda.

Sry, ma ei mõelnud sind kuidagi rünnata, aga kuna sa ütlesid, et on lihtne, siis mõtlesin, et äkki on sul mõni hea lihtne lahendus välja pakkuda.

Probleem nimelt ongi selles, et rpm registri väärtus peab muutuma väga kiiresti, et seda IPW arvutamisel kasutada. Kui oletada, et max rpm on 7500 pööret/min, siis see teeb 125 pööret sekundis väntvõllil. Kui impulss lugeda nukkvõllilt, siis ca 62 impulssi sekundis.

Et uuendada rpm register iga 0.25 sec järel peab loogika iga 0.25 sec järel saama tulemuse = impulss/0.25s x 60(minutiteks) x 2 (vända ja nuka pöörde suhe). Ehk siis, kuna 0.25sec on 1/4 sec. 62 impulssi(max pööre) / 4 on 15,5 impulssi. see on siis maksimaalne impulsside arv 0.25 sec'i sees, kui mootori max pööre on 7500 pööret/min.

Valemi kontroll: 15,5/0.25 x 60 x 2 = 7440 rpm/min (kuna ümardasin vahepeal)
Kuna 62 impulssi sekundis on sisendile suht raske lugeda, aga eksimisruumi pole, siis ehk pakub keegi parema lahenduse välja?

jk? pakkusid oma abi progremisel. Aita kaasa mõelda.

EDIT: keegi teab, mis on rpm "refresh rate" poe kraamil?

_________________
E30 M52b28 turbo
----------------------------------------
Come to the dark side - we have cookies

PS! 7500 rpm on ikka suhtkoht lahja veel ka ju

EDIT: Kas ma saan õigesti aru, et sa hetkel "loed" pööret 1x, st igat täispööret?

_________________
http://tatech.dc-ice.ee /// http://www.dc-ice.ee
Turbo- and supercharged engines suck in air, compress it and force it into the cylinders, NA engines just suck...

Ma juba tükk aega loen seda teemat ja imestan, kuidas küll see digitahho ja progetav shift light niiväga lihtne on. Nagu on välja tulnud, siis lihtsalt impulsside kokkulugemisega just kaugele ei jõua, kui soovida vähegi head refreshi ja ka pöörete arvu täpsust. Võtmesõna siin on perioodi mõõtmine. Mõõdetakse ara taimeriga aeg, mis kulub teatava arvu anduri impulsside saabumiseks ja siis arvutatakse pöördfunktsioon tehtega valja RPM. Iseenesest on ju kõik ka siin lihtne, ainus probleem on selles, et asi peab oskama teha matemaatikat. Se aga ei ole igal pisikontrolleril just lihtsalt saavutatav.

Heh, ma olen ka lammas ikka, tegelikult tehakse seda sagedust pingeks konvertides, nii:
http://www.niksula.hut.fi/~mdobruck/sii ... tacho.html

Mis selle kivi kõhus täpselt toimub, seda ma kommenteerida ei oska kahjuks. A vast pole vajagi.

see on mänguasi, aga mitte digitahho
[Edit] Kuigi samas lihtsalt RPM näitamiseks kalibreerituna annb vast piisava täpsusega näidu.
[Edit2] Siin pole mingit lõhna programmeerimisest ja kontrollerist

Ahah, jõhkralt konstruktiivne kommentaar.

Moteci dataloggeril nende veebilehe andmetel 1000 Hz.

http://www.motec.com.au/features2.htm

Mulle tundub see 62 impulsi sekundis loendamise raskus kahtlane, kõige labasem serial port on ju mingi ~20000 bitti sekundis ja seda toetavad paljud asjad. Ma hiljem kodus kaevan mõne kivi specidesse ja vaatan mis seal inputite resolutsiooniks tüüpiliselt pakutakse.

ei ole MS'i skeemi näpuga taga ajanud, aga ma julgen pakkuda, et seal ei tegele protsessor pöörete lugemisega. Selleks peab ikka eraldi seisev skeemi osa olema, mis hiljem ütleb prosele palju oli.
a'la: impulsside sagedus -> pingeks(nagu Jesperi skeemis oli) -> analoog/digital converter -> ja siis edasi protsessorile(kontrollerile) input'i.

ps! Minu meelest võiks keegi võtta ette vana-lolli Jetroniku aju, teha see endale selgeks ning siis seda edasi arendada veits. Ainuke põhjus miks mina jetronikuga turbotada ei tahaks(muidu on see täiesti võimalik) on see nõme labaga õhulugeja. Kui keegi suudaks selle aju õpetada MAP'i peale, siis rohkemat poleks nagu vaja.
nb! kui veits mõelda, siis pole AF-sensori asendus MAP-sensoriga skeem nii raske. hmm..

Pöördeid loeb enamasti selline kiip nagu adaptive variable reluctance sensor amplifier. Selle levinuim tüüp on LM1815, mis suudab lugeda korraga kuni kahe erineva sensori andmeid.

_________________
http://www.facebook.com/vemsporsche
http://www.porsche-foorum.org