Piiravaks faktoriks on klapivedrud mis ei suuda klappe koos hoida peale 4600rpm,mille järgi või kuidas nende tugevust valitakse?
Hetkel kaas laua peal ja lihtne erinevaid võimalusi katsetada.

Ideeliselt võiks klapid kinni minna isegi 6500rpm juures veel korralikult.

Klapi kaal 40g

Klapiajam selline

4600 on kaasaegse mootori kohta väga vara kui jutt ei käi diislist Kas tõmbasid joone ja märkasid nihet või kuidas kindlaks tegid?

Eestis käib kõik puusalt tulistades ja head nõu sa ilmselt ei saa. Kõik mis teatakse on "telli jäigemad"
Seda ilmselt kahel põhjusel:
a) vedrude valik pole kuigi suur ja paljud tootjad ei lisa survejõudu (Eeldan et bmwle toodetakse vast nelja-viit-kuut klapivedru võin ka 500% mööda panna. Kuid võrdluseks, et Maailma kolmele enim tuunitud mootorile milleks on Chevy BB Chevi SB ja volkari õhkjahutus toodetakse vähemalt 50 erinevat klaivedru
b) see nõuab skilli. Pikka kogemust ja selle meelde jätmist või kirja panemist. Arvan, et bmw kohta on seda vähem kuna temaga pole 50 aastat võidu sõidetud. Sest see pole vaid klapi kaaluga seoses. Loeb nuka rampup, lift, loeb nookuri geomeetria, loeb ülerõhk vs klapi läbimõõt, loeb klapi asend horisontaaltelje suhtes jne, klapiluku ja taldriku kaal jne.

Ilmselt nüüd BMW mootorite ehitajad kipuvad vaidlema sest neil on skilli enam kui minul kuid ma ei julgeks loota, et sa leiad täpsemaid soovitusi kui "pane need, mul töötas"

ise mõõtsin inimese kaalu ja puurpingi vahel ja liiguksin kui süütega....st alt üles...pehmemast jäigemaks.... Liialt tugev vedru lõhub nuka, mähib tõukurid jne Sul paistavad pildil hüdrotõukurid. Ilmselt poleks ka need 2x jäigemate vedrude üle õnnelikud.

_________________
DÜNOPINK Tartus 56231442 https://www.facebook.com/WhlsUP/
Pakun ka Megasquirt juhtajusid ning nende paigaldust, ümberehitust ja seadistust.

On hüdrotõukurid,laaderõhk max 3bar,tegemist diisliga,klapiajam eriti tugev ei paista,mul on siin bmw m52 bensuka vedrusi,võrdlen neid diisli omadega.

arvan, et mõõda ära klapitaldriku ja kaane vahe siis kui klapp on kinni ja sama vahe siis kui klapp on lahti. Pane puurpingi alusele näiteks tavaline vannitoa kaal ja pigista originaalvedru sellisesse pikkusesse nagu ta avatud klapiga on ja sellisesse pikkusesse nagu ta suletud klapiga on....kirjuta näidud üles ja võrdle. Klapitaldriku pindala ja rõhumuutuse vahega saad arvutada ka kui palju rohkem stressi originaal vedrule lisaboosti tõttu pandi ja saad umbes teada kui palju kg-e rohkem peaks kaal näitama samade pikkuste juures, et kompenseerida boostist tulenevat vedru jäikuse vahet.
Kahjuks pole aimugi kuipalju lisajõudu võid võid panna enne kui miskit katki läheb (Klapivars / nukaratas või selle poldid, kiil vms......)

Mis mõõdus sul kapid on ja mis boost stockis on kui seda on.....ilmselt on.

_________________
DÜNOPINK Tartus 56231442 https://www.facebook.com/WhlsUP/
Pakun ka Megasquirt juhtajusid ning nende paigaldust, ümberehitust ja seadistust.

Kõik klapid 21mm.

Rõhk hetkel 2,1bar/3100mbar Hiljem ca 2,8/3800mbar

Nukatõus 5mm + siis nookuri osa juurde,mõõdan ära mingi hetk.

Nookurid tunduvad suht nõrgad olevat välimuse järgi.

Selle kaanega originaalis käis see mootor 380-400hp ja ca 770-800nj kandis,jõudu eriti enam ei tõsta,ehk max 70hp lisaks ja väände jätab samaks,pööret tahan juurde saada.

Nii väikse klapiga on boosti mõju klapile väike... ca 3kg klapi kohta 1bari boosti kohta.
Pöörete pärast julgeksin ehk kuni 10% vedru tugevust lisada.....kuid poleks ikka mingit garantiid, et mõni detail järgi ei anna.

_________________
DÜNOPINK Tartus 56231442 https://www.facebook.com/WhlsUP/
Pakun ka Megasquirt juhtajusid ning nende paigaldust, ümberehitust ja seadistust.

Olukorda aitaks hinnata Lotus Concept Valve Train tarkvara.
http://www.lotuscars.com/engineering/en ... g-software
Seal saab ilusti klapiajami geomeetria, kaalud, nuka profiili jms. sisestada ja olemasolevat olukorda analüüsida. Kunagi oma Lada klapiajami sisse panin siis täitsa asjalik tundus. Programm võimaldab siis hinnata kontaktpingeid klapiajami tööpindadel, valve float-i jne.
Samas... nagu Jeff mainis, toimetatakse siin enamasti ikka kõhutunde alusel ja pärast siis imestatakse, et kuidas saab nukkvõll 300km-ga ära kuluda...

Teoorias, kui bensuka ja diisli klapisäär on sama läbimõõduga siis ideeliselt peaks ka diisli klapid neid bensuka vedrusi kannatama? Eelistaks kasutada neid osi mida on palju käes.

Bensukal topeltvedrud ja diislil on ruumi kaanes nende jaoks.

Veel jääb küsimärgi alla nookuri vastupidavus,kas peaks prooviks yhe kaalupeal pooleks pressima? :D

Kardan, et see katki murdmine ei simuleeri kuidagi mootoris Toimuvat kus suured muutused toimuvad vaid millisekundite jooksul....

Volkaritel on see sisemiste vedrude lisamine tüüpiline lähenemine kuid tehakse vaid siis kui suurema tõusu ja durationiga nukk seda nõuab ning siis paratamatult suureneb oht nookurite purunemiseks. Stock vedru seal 4500ni kasutamiseks. Single HD kuni 5500 dual hd algab siit ja muutub ysna spetsiifiliseks (Need on kõhutunde reeglid.....reaalselt dual hd racerid mõõdavad oma vedrusid mõnel juhul peale igat võistlust ja jälgivad valve floati ka peale tehtud märkide järgi) Suuresti kehtib reegel, et vedru nii vähe kui võimalik, et töö tehtud saaks.

_________________
DÜNOPINK Tartus 56231442 https://www.facebook.com/WhlsUP/
Pakun ka Megasquirt juhtajusid ning nende paigaldust, ümberehitust ja seadistust.