ostsin endale vana sprinteri bussi.
Bussil on m111 bensiinimootor ja 4 käiguline automaatkast.

2,3 L , 105kW ja 210 nm. Seda on 2,7 t bussi jaoks vähe ja sestap tahaks knowhowd saada järeleaitamise kohta.
Üks siinne foorumlane müüb eaton m62 kompressorit mis on pärit 2,3 l 140kW m111 pealt.
Kuna 2,3K mootor on madalama surveastmega siis sooviksin teada mida teha kui panna kompressor suurema surveastmega mootori peale.
ma pole huvitatud suurest võimsusest vaid sellest et kuni 3000 p/min ei tekiks tunnet et läheks välja ja lükkaks autot veidi.
Kõik informatsioon on teretulnud.

Ahjaa, autol on gaasiseade, IV põlvkond (igal silindril oma pihusti, saab info bensiini sissepritse pihustitelt).

kytusekulu kasvab,muidu jah see eaton oleks k6ige lihtsam ja odavam lahendus,see veel siduriga versioon,kulgedes kannataks kompressori välja lylitada.

Ma ise mõtlesin sama. Kütusekulu pole väga hull teema kuna gaas on odav.
Ehitan sellest matkabussi ja pmst oleks kompressor mägedes päris hea asi. Turbotamine tuleks liiga kallis ja liiga keeruline

Aga kui 2,3K mootoril on surveaste 1.8 ja sellel on 1.10 siis kuidas see kütuse oktaanarvu mõjutab? Gaasil on see 102 seega ei tohiks probleem olla.

niih, teemasse süvenedes tekkis küsimus.

Kuna eelmainitud kompressoril on sidur, siis selle käivitamine on omaette teema. Leidsin ühe setupi kus on kasutatud eraldi releeblokki mis võtab signaali õhusiibrilt. Nii saaks kaabeldada ka elektrilise (?) bypass klapi.

Kuidas ECU muudatusi tehakse? Kas kütusetabeleid saab konffida vastavalt klapi avatusele? Näiteks kui klapp on avatud 60% ja kompressor ühedatakse mootoriga (bypass suletakse), kas saab progeda aju kütust juurde andma ja kui gaasi vähendatakse ning kompressor on lahti ühendatud siis on jälle vabalthingava kütusekogused.

Esmaspäeval uurin täpsemalt gaasiseadme paigaldajalt kas nad saavad vajadusel muudatused teha.
Kuna gaasiseade saab oma solenoidide signaalid bentsupihustitelt siis whatever muudatused tehakse ECUs kanduvad üle ka gaasiseadmele.

Juhul kui ma oma loogika/google fu-ga olen valedele järeldustele jõudnud siis parandage mind. Ma alles omandan teadmisi.

Proovi turboka ajuga - selles on tabelid ka atmosfäärirõhust suuremate rõhkude tarvis.
Kütusekaartdel on sageli peamisteks 2 telge - pöörded ja rõhk kollektoris.

Mõtled mingit standalone aju? Kas tõesti originaali ei saa konffida?